Linda Raska

Tallinna ülikool on üks suuremaid täienduskoolituse pakkujaid Eestis. Populaarsus Avatud ülikooli vastu on viimaste aastatega kasvanud ning tõus jätkub, sest ühiskond teadvustab elukestva õppe vajadust.

Tallinna ülikooli (TLÜ) Avatud ülikooli (AVÜ) prorektor Madis Lepik, erialalt matemaatika didaktik, on nelja tööaasta jooksul pannud paika süsteemi, mille järgi AVÜ täna edukalt toimib. „AVÜ on koostööorgan, mille eemärk on avada oma akadeemilist potentsiaali kõigile huvilistele ja kuna elu Eestimaal muutub nii kiiresti, siis ei ole võimalik enam ühe ülikooli diplomiga hakkama saada kuni pensionini”, räägib Lepik. AVÜ alla kuuluvad täiendõppekeskus, mis koolitab eelkõige haridustöötajaid; Õpilasakadeemia; haridustehnoloogiakeskus, mis pakub tugiteenust põhiõppele ja täienduskoolitusele ning ettevalmistuskursused, mis mõeldud sisseastujatele. Siht on selline, et kõigis põhivaldkondades, kus ülikool pakub tasemekoolitust, pakub ta ka täienduskoolitust, millest kraadiõppe ja teadus-arendustöö kõrval on kujunemas ülikooli kolmas sammas. Põhjustena toob Lepik välja ühiskonna nõudluse kasvu ja Eesti demograafilise olukorra, mis näitab märke juba viie aasta pärast, sest ühiskond vananeb, sündimus ja keskkooli lõpetajate arv kahaneb. „See tähendab, et ülikoolid peavad mõtlema oma sihtrühmade laiendamisele ja avatud õpe on kõigi Eesti ülikoolide jaoks üks väga oluline uus valdkond.
Täiendõppe suurima valdkonnana nimetab Lepik kindlalt haridust. „Ajalooliselt on välja kujunenud meile kõige suuremaks täiendkoolituse sihtrühmaks haridustöötajad ja see on see, kus me praegu pakume poole kogu oma koolitusmahust välja. Aasta jooksul käib keskmiselt iga teine-kolmas õpetaja vähemalt korra meie juures täiendkoolitust võtmas. Teise poole moodustavad riigiametnikud, psühholoogid, infotöötajad jne.”

Õpilasakadeemia
Eelmise aasta AVÜ suurim projekt oli Õpilasakadeemia, mille eesmärk oli pakkuda enesearendamisvõimalust tugevamale keskkooli õpilase kolmandikule. Lepiku sõnul on viimase aastakümne Eesti koolielu muudatused toonud kaasa selle, et koolides enam eriti huvialaringe ei ole ning sealt tekkis ka idee pakkuda ülikooli poolt midagi. Õpilasakadeemia alustas eelmisel sügisel seitsme programmiga, kuhu kuulusid näiteks Euroopa Liidu kursused, psühholoogia ja sotsioloogia. Programm osutus nii populaarseks, et pärast eelregisreerimist tuli Tallinna raekojas plaanitud avaaktus läbi viia neli korda rohkem mahutavas TLÜ aulas. Kokku osales esimesel õppeaastal ligi 450 õppijat. Sel sügisel lisandub juba kolm-neli uut kursust. Programmi tehti õpilastele sümboolselt vaid kahe kinopileti hinna eest, sest TLÜ koos Tallinna linna ja Hansapangaga võtsid asja sponsoreerida.

E-õpe ja rahvusvahelistumine
TLÜ pakub veebipõhise õppeplatvormi IVA põhjal ka täienduskoolitust. „Aga Eestimaal on see veel pigem uus asi ning valdkond, kus kõik ülikoolid teevad head koostööd, siin ei konkureerita,” märgib Lepik. Ligi 25%-l AVÜ kursustel on olemas e-tugi ning üks võimalus 100% veebipõhises õppes osaleda on Baltic Studies kursuste tsükli näol olemas. Tegemist on 15-ainepunktise mooduliga, mis mõeldud peamiselt inimestele väljaspool Eestit.
TLÜ teeb koostööd 11 ülikooliga üle maailma ja tudengite-õppejõudude vahetus käib kogu aeg. Arvud võiksid suuremad olla tudengite vahetuse osas, kuid väga suurel hulgal tudengitel ei ole täna veel materiaalselt võimalik sõita semestriks välismaale õppima. Eestisisene tudengite vahetus on populaarsem ja rohkem on isegi Tartu ülikooli (TÜ) tudengeid, kes õpivad TLÜ-s kui vastupidi.

TLÜ arengusuunad
„See et meil on Tallinna ülikooli nimi ei tähenda, et me oleme nüüd valmis Tallinna ülikool, me keegi nii ei arva, me arvame pigem, et see on uus võimalus arenguks. Oleme kindlalt otsustanud, et tulevast õppeaastast hakkab iga teaduskond aktiivselt välja arendama ingliskeelset õpet. Siis on põhjust minna juba jõulisemalt Lääne-Euroopa haridusmessidele ja end seal reklaamida,” arutleb Lepik.
TLÜ ja TÜ konkureerivad võrdselt ning õppekavade osas on kokku lepitud, et bakalaureusekraadi põhjal on võimalik õpinguid jätkata nii TÜ-s kui TLÜ-s. „Me oleme olnud avatud õppes täiesti selgelt edukamad kui TÜ,” räägib Lepik. „Ilmselgelt töötab täiendkoolituse turul regionaalne printsiip. Inimene tahab õppida oma töö- ja elukoha lähedal ja kuna Tallinn on suurim majanduspiirkond Eestis, on potentsiaalseid õppijaid siin rohkem.”

Madis Lepikul on AVÜ prorektorina jäänud töötada veel üks õppeaasta, siis suundub ta tagasi matemaatika- loodusteaduskonda ja jätkab oma senist tööd. Viimase ametiaasta põhiülesandena nimetab ta TLÜ AVÜ kui brändi edasiarendamist: „Me tahame, et üha suurem hulk Eestimaa tööandjatest ja ka töövõtjatest teadvustaks, et TLÜ on väga suur ja mitmekülgses spektris täiendkoolituse pakkuja.” Teine oluline suund on hakata pakkuma täiendkoolitust ka nendes akadeemilistes osakondades, kus seda varem pole tehtud. „Valdkond tuleb välja arendadada ja kolmas sammas selle aastaga valmis ehitada,” võtab Madis Lepik oma eeloleva õppeaasta eesmärgid lühidalt kokku.

Märkmed: