Maa-alused võlvkäigud, mille ehitustöölised Tallinna vanalinnas juhuslikult avastasid, panevad ajaloolasi üllatama, kuid pole mitte nii tundmatud ja saladuslikud, nagu ajakirjandus esialgu teatas.

- - - - -

Tallinna vanalinnas, Kaarli puiestee ja Toompea tänava ristmiku vaheliselt alalt juhuslikult avastatud maa-alused võlvkäigud pole mitte tundmatud tunnelid, vaid rootsiaegsed varjendid vaenlase turmtule eest ehk erialase terminiga kasematid. Kasematid on tavapärane osa kolmnurksest kiilu kujulisest eelkaitsevallist ehk raveliinist, kinnitab Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor arhitektuuriajaloolane Rein Zobel. Avastatud varjendid kuuluvad Wismari raveliini, mis paikneb Toompea kindluse välisküljel ning on osa rootsiaegsest bastionide süsteemist.

"Wismari raveliin on kolmnurkne ehitis, mis on ehitatud vallikraavi põhja ja mis paiknes kunagi Ingerimaa bastioni ja Rootsi bastioni (tänapäeval Harjumägi ja Lindamägi) vahel. See oli suur ja tugev kivist väliskülgedega ehitis. Selle peal olid vallid, millel omakorda paiknesid suurtükid. All olid aga varjendid, kuhu mindi pommitamise ajaks, neid kutsuti kasemattideks ja need ongi säilinud," ütles Zobel Raadio Vaba Euroopale.

Võlvkäigud paiknevad rohkem kui kuue meetri sügavusel. Viimastel andmetel võib liivakivisse uuristatud ja paekiviga vooderdatud varjend olla kuni 300 meetrit pikk ja suunduda Toompea endise värava suunas. Kõrgust on võlvidel kaks ja pool meetrit mistõttu inimene mahub käikudes vabalt liikuma. Kogu varjend on aga veel läbi uudistamata, sest mõne madalamale suunduva käigu on sulgenud varingud ning aastasadade jooksul kogunenud muda.

Rein Zobel ütleb, et talle oli teada, kuidas kunagine raveliin välja nägi, kuid suurim üllatus on see, et kaitsevarjendid on ajaloohambast väga vähe puretud. “Et ta maa sees on nii hästi säilinud, seda ma ei teadnud. Seni arvati, et see raveliin on hävinud. Nii et me oleme leidnud uskumatult huvitava ja Eestis ainulaadse mälestise,” lausus Zobel.

Äsja avastatud maa-alused võlvkäigud ehitati Tallinnasse 17. sajandi teisel poolel või 18. sajandi hakul, mil Rootsi ehitas linna kaitseks bastionide süsteemi. Rootslaste käsutuses oli Toompea kindlus kuni 1710. aastani, mil Tallinna vallutas Peeter I. Vene võim kasutas kindlust kuni 19. sajandi keskpaigani, pärast mida riik kindluse demilitariseeris ja andis linna käsutusse, kes lasi tal ligi järgmised sada aastat laguneda.

Mis avastatud võlvkäikudest edasi saab, otsustavad muinsuskaitse spetsialistid täna. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik lubab enne lõplikku otsust täiendavaid uurimistöid nii maa all kui arhiivis. Pikemas perspektiivis näeks ta tunneleid turismiatraktsioonina koos teiste Tallinna vanalinna all kulgnevate käikudega, mida on ligi pooleteise kilomeetri jagu ja kuhu tavakodanik praegu ei pääse. "Ma olen täiesti kindel, et kui kõik vanalinna maa-alused käigud ühendada avastatud käiguga, siis oleks see täiesti vapustav nii eestlastele kui ka välismaalastele,” märkis Dubovik.

Maa-aluseid avastmata käike võib ajaloolaste arvates Tallinna all olla veelgi. Arheoloog Vladimir Sokolovski hinnangul on vanalinnast läbi uuritud vaid napp viis protsenti, peamiseks takistuseks sealne tihe hoonestus.

Märkmed: