«Samba keerukust arvestades pole kellelegi üllatus, et tegemist on kuluka projektiga. Nüüd, pärast samba lõplikku valmimist, saab öelda lõpliku hinna, milleks kujunes 8,5 miljonit eurot,» kirjutab Pärnamäe.
Ta tõdeb, et seda on mõnevõrra rohkem, kui algul planeeriti, «kuid eksperimente tehes ei ole võimalik sendi täpsusega eelarvestamist teha,» lisas asekantsler. Esialgselt oli samba maksumuseks ümmarguselt sada miljonit krooni.
Samal põhjusel ei ole Pärnamäe sõnul võimalik anda ühest hinnangut samba erinevate osade kestlikkuse kohta. Tuletagem siinkohal meelde, et probleeme on olnud nii samba valgustusega, logisevate detailidega kui ka värvi muutvate klaaspaneelidega.
Pärnamäe tõdeb, et sammas vajab ka edaspidi hoolt ja seisundi pidevat jälgimist. Arvestada tuleb sedagi, et selle raha eest ei valminud mitte ainult sammas ise, vaid kujundati ja korrastati ka kogu ümbrus. «Üks pealinna väljaku servas asunud tähelepandamatu murunõlv sai endale genius loci – mõtte ja tähenduse ning eripärase kohavaimu.»
Kõigist probleemidest hoolimata julgeb Pärnamäe kinnitada, et kaitseministeerium andis endast parima ja nüüdseks võib tulemusega ehituslikust vaatepunktist igati rahule jääda.