22. juuli
TALLINNA XXX RAHVUSVAHELINE ORELIFESTIVAL
30 AASTAT – MIS ON SELLE AJA JOOKSUL TOIMUNUD JA KUHU ON FESTIVAL VÄLJA JÕUDNUD?
Eks see 30 aastat on läinud väga kiiresti, aga ideid on jätkunud. Nende 30 aasta jooksul on igal aastal olnud mingisugune uus mõte ja küllap neid mõtteid on veel edaspidi ka, ei saa öelda, et festivalid oleksid üksteisega äravahetamiseni sarnased – seda ei ole kunagi olnud ja seda on ka kriitikud alati rõhutanud, et kavad on sellel festivalil väga huvitavad ja läbi mõeldud. Mul on selle üle hea meel, see on hea tunnustus.
Aga mõned asjad muidugi on jäänud ka korduma. Traditsioonid on vägevad asjad ja kui leitakse mingi detail või kaubamärk, nagu moodsas keeles öeldakse, siis on hea sellega mängida ning mitte kogu aeg otsida midagi kangesti uut ja huvitavat. Uus peab alati kaasas käima, aga mingisugune baasehitis peab olemas olema. Vundament peab olema tugev ja seda ei ole tark kogu aeg vahetada – pealisehitises võib teha korrektuure. Aga kui ma nüüd tagasi vaatan neile aastatele, mis festival on kestnud, siis ega ma midagi teistmoodi ei teeks küll.
MIS ON TALLINNA ORELIFESTIVALI VUNDAMENDIKIVID?
Esimene vundamendikivi on kindlasti see, et meil on väga head orelid. See annab võimaluse seda üritust nii kõrgel tasemel teha. Teiseks on meil organistide vahel küllalt head suhted ja sidemed ning see võimaldab seda asja kollektiivselt ette võtta ega ole niisugust takistuste üles seadmist, nagu pahatihti on Lääne-Euroopas, et igaühel on oma kirik ja seal juures ta siis oma asju ajab. Meil on see kuidagi väga demokraatlik ja lahtine, kõik on väga avatud.
Ja muidugi on tähtis muusika ise, muusikavalik. Alati tuleb pakkuda ka midagi uut ja huvitavat. Orelimuusika ajalugu on niivõrd rikas, et sealt leiab alati midagi uut avastada. Aga see ei välista ka uudisloomingu esitamist, esmaettekandeid. Orelifestivalil on ka see traditsioon olnud, et alati on meil väga tugev rõhk orkestritel ja kooridel. Tingimus on vaid see, et orel peab olema sinna protsessi integreeritud.
KOOR – COLLEGIUM MUSICALE – ESINEB KA JAANI KIRIKUS TOIMUVAL KONTSERDIL. KAS KA SEAL ON ORELIL SUUR ROLL?
Absoluutselt. Organistina on sel kontserdil tegev James David Christie, kes on minu kauaaegne väga hea sõber. Ma julgen väita, et ta on praegu Ameerika mandri kõige väljapaistvam organist. Ta on ka väga suurepärane professor, õpetaja, ja mul on hea meel, et ta siin ka noorte meistrikursustel noori õpetab ja kuulab.
Sinna lisandub Collegium Musicale koor, kelle kava on väga mitmekesine: seal on Max Reger ja Rudolf Tobias, kes on kaasaegsed, aga ometi väga erinevad. Nii et jah, kava on väga põnev.
JAANI KIRIKUS ON PÕHIFESTIVALIL SEEKORD KAKS KONTSERTI. TEISEL KONTSERDIL MÄNGITE KA TE ISE.
Jah, seal on üks niisugune põnev kava, kus on huvitavamad „Ave Mariad“ läbi aegade. Ma ei oska arvuliselt praegu öelda, kui palju neid tuleb, aga neid on ikka päris palju. Idee on sündinud sellest, et me otsustasime kokku panna kaks äärmuslikku, väga haruldast häälematerjali: kontratenori, kes on meilt kohalik Ka Bo Chan, ja Peterburis elava ja praegu Venemaa TOP 10 kuuluva basso profondo ehk väga sügava bassi laulja Vladimir Milleri, kes on tõesti maailmas väga kuulus laulja. Nemad kahekesi moodustavad dueti ja ansambliks on seal taga viiuldaja Mari-Liis Uibo, kes on minu tütar, tšellist Aare Tammesalu ja mina.
Me tegime seda kava ka mai lõpus Peterburi Filharmoonia suures saalis, kus see läks tohutu eduga: 2500 inimest oli kuulamas, saal oli välja müüdud ja tuli neli-viis lisalugu. Seesama kava on oktoobris tulekul ka Moskva Muusikamajas ning siis see peaks jätkuma ka Itaalias ja mujal maailmas – huvi selle programmi vastu on väga suur.
Kuna see kava juhtus sama aja peale, siis ma mõtlesin, et miks mitte seda ka Tallinnas näidata – nii see orelifestivali programmi sattuski.
TE OLETE VÄGA PALJU ESINENUD KOOS AARE TAMMESALU JA KA BO CHANIGA ...
Jah, Ka Bo Chaniga on mul väga palju koos tehtud, samamoodi Aarega. Igal inimesel on oma teatud partnerid, kellega ta koos töötab. Kõigiga koos ei jõua töötada ja see ei oleks minu meelest ka huvitav, sest esiteks peab olema mingisugune ühtemoodi mõtlemine, ühtemoodi tunnetus, et üldse saada kahe-kolmekesi või veel suuremates kooslustes mängida. Eestis mul on välja kujunenud niisugused inimesed nagu Andres Mustonen, Aare Tammesalu ja Ka Bo Chan. Nendega ma olen läbi aastate palju teinud ja meil on hea üksteise tunnetus. Ma olen väga palju ka teistega teinud, aga nemad on mu igapäevased partnerid.
TALLINNA ORELIFESTIVALIGA ON IKKA OLNUD SEOTUD KA NOORTE ORGANISTIDE FESTIVAL. KAS SEE ALGAB JUBA PISUT VAREM?
Noorte festival algab paar päeva varem. See oli Tallinna orelifestivali algatus ja sealt see hakkas edasi minema. Aga tänavune festival on juba küllalt iseseisvaks muutunud ja mul on sellest väga hea meel. Minu endine õpilane Deniss Kasparovitš on selle võtnud vedada. Aga ma loen väga tähtsaks teha seda just sellel ajal, kui toimub suur festival, sest siis saavad noored meistritega kohtuda ja ka kursusi on siis lihtsam ja odavam teha.
Noori tuleb Venemaalt ja Ameerikast ning muidugi on ka Eesti noored. Nendest, keda ma tean, on Arno Humal väga tore mängija ja Narvast on Andres Naruson väga tubli. Noored on siin Jaani kirikus alates esmaspäevast iga päev.
JAANI KIRIKUS ON 31. JUULIL ORELIFESTIVALI MISSA. RÄÄKIGE PALUN KA SELLEST PISUT.
On küllalt pikk traditsioon – see on kümme aastat küll vist juba vana –, et festivali algul on alati pühapäevane jumalateenistus. See on väga tihedalt seotud orelifestivaliga: seal räägitakse natuke orelifestivalist ja teenistust kaunistavad festivalil osalevad muusikud. Meil on olnud läbi aastate väga suurepärane koraalide mängija Peter van Dijk Hollandist ning ta tuleb ka seekord koraale mängima. Minu tütar Mari-Liis on Ameerikast siin ja tuleb ka mängima.
Üsna hiljuti tuli mulle üks mõte: Antonín Dvořákil on väga uhked piiblilaulud. Nende tekstideks on psalmid. Ka Bo Chaniga me esitame orelifestivali missal neli piiblilaulu. Laululehe peal on ära toodud ka eestikeelne tekst, nii et kõik need, kes tšehhi keelest aru ei saa, võivad jälgida, millest jutt käib. Laul kõlab tšehhi keeles. Ma arvan, et tšehhi keeles pole Jaani kirikus mitte kunagi varem lauldud.
ORELIFESTIVALILE EELNEB NIGULISTE KIRIKUS ORELIÖÖ, KUS TEISTE SEAS MÄNGIB KA JAANI KIRIKU ORGANIST MARIS OIDEKIVI-KAUFMANN. MIS ON ORELIÖÖ?
Nüüd vist viiendat aastat järjest avame me festivali oreliööga Nigulistes. See on osutunud ülipopulaarseks ja seal käib väga palju rahvast. Me alustame neljapäeva õhtul kell kümme ja viimane oreliakord kõlab varahommikul kella kolmveerand viie ajal, siis kui päike tõuseb. Nii et päikeseloojangust päikesetõusuni. Idee sain ma sellest, et kuna orelifestival on ikkagi suur asi, siis on öeldud: „Valvake!“ No siis me valvamegi enne seda tugevasti, terve öö olen ma valvel, et peoga peale hakata.
Igal täistunnil algab pooletunnine kontsert, millele järgneb üks põnev lugu. Sellel aastal on need lood väga erinevad: näitame vanu filme Nigulistest, siis on intervjuu minuga festivali ajaloost, siis on Rode altarist ja „Surmatantsust“ pool tundi juttu ja hommikul kell 3.30 suundume Tarmo Saareti juhtimisel pooletunnisele ringkäigule ümber Niguliste kiriku. Ta räägib Niguliste arhitektuurist väljastpoolt.
Seekordse oreliöö teema on „Andres Uibo ja tema õpilased“. Ma mängin seal ise ja kuus minu õpilast mängivad samuti: Ulla Krigul, Aare-Paul Lattik, Anna Humal, Deniss Kasparovitš, Kristina Vilotševa ja Maris Oidekivi-Kaufmann.
MIS TEED PIDI ORELIFESTIVAL EDASI LIIGUB?
No vaat ei seda me ette tea, kuhu see välja jõuab. Me ei tea üldse, mis sest maailma elust saab ja kuidas siin kõik edeneb. Aga fakt on see, et orel kui pill jääb püsima. Praegu on ta väga suures laienemisjärgus, kuna Hiina ja kõik Kagu-Aasia maad on praegu väga suures orelivaimustuses. Venemaast ma ei hakka rääkimagi ... Jaapan, Filipiinid, Malaisia – need riigid on kõik uued orelimaad. India samamoodi – seal elab ju pool maailma elanikkonnast ja seal on üsna vägev väljavaade. Ma usun, et eks me selles mõttes käime kindlasti maailmaga ühte sammu.
Ja ega ma muidugi ei saa jätta ka hooplemata sellega, et praegu on Tallinna orelifestival üks maailma kolmest kõige suuremast ja nimekamast orelifestivalist: on Lahti festival Soomes, Nürnberg Saksamaal ja Tallinn Eestis. Aga orelimuusika osakaalult on Tallinna festival kahtlemata kõige suurem. See on tähtsuse ja suuruse poolest omamoodi võrreldav näiteks Pori Jazziga Euroopas või maailmas. Tallinna orelifestival asetub orelimuusikas samasse klassi. Nii see on.
*****
* 30. juulil kell 20 – Collegium Musicale ja James David Christie
* 31. juulil kell 10 – Tallinna XXX rahvusvahelise orelifestivali missa. Jutlust peab õpetaja Jaan Tammsalu
* 6. augustil kell 20 – „Ave Maria“. Vladimir Miller, Ka Bo Chan, Mari-Liis Uibo, Aare Tammesalu, Andres Uibo
Lisaks on Jaani kirikus palju meistriklasse ja noorte organistide esinemisi. Infot leiate koguduse kodulehelt: www.tallinnajaani.ee/avaleht/k...
Orelifestivali üldkava: www.concert.ee/orelifestival-e...
