Tallinnas avati Marie Underi mälestusmärk DELFI (2)
Eestlased Eestis | 25 Sep 2010  | EWR OnlineEWR
www.DELFI.ee

Sõnavõttudega esinesid abilinnapea Taavi Aas ja monumendi rajamise algatanud kirjanik Maimu Berg, kes koos ka kujult katte eemaldasid.

„Täna saab Tallinn rikkamaks suurele sõnameistrile pühendatud mälestusmärgi võrra. Kas saab olla Eesti hinnatuima poetessi monumendi jaoks veel sobilikumat kohta kui teadmiste templi esine plats ning sobilikumat materjali kui lootust ja helgust kiirgav valge marmor, mis poetessi loomingu põhiolemust nii hästi iseloomustab,“ ütles abilinnapea Taavi Aas avamistseremoonial peetud kõnes.

Aas meenutas, et Marie Underi mälestusmärgi ideekonkursile laekus koguni 19 võistlustööd, neist enamik arvestataval tasemel - seega läks Underile monumendi püstitamise idee korda paljudele andekatele skulptoritele ja arhitektele.

Abilinnapea tänas Underile monumendi püstitamise idee algatanud Maimu Bergi ja Eesti Kirjanike Liitu, monumendi autoreid Mati Karminit ja Tiit Trummalit, monumendi rajamist korraldanud kommunaalameti spetsialiste ning ehitajaid nii silmapaistva ja materjalivalikult üsnagi ainulaadse taiesega linnapildi rikastamise eest.

Marie Underi mälestusmärk avati poetessi 30. surma-aastapäeval. Ideekonkursist suurejoonelise monumendi valmimiseni kulus kaks ja pool aastat – ideekonkurss kuulutati välja 2008. aasta 27. märtsil, poetessi 125. sünniaastapäeval.

Teatraliseeritud avamistseremoonial said sõna ka Eesti kirjandusajaloo suurkujud Vilde ja Tuglas ning poetessi eluteel saatnud Artur Adson, loeti ette Underi luulet ja lauldi tema tekstidele kirjutatud laule.

Valgest marmorist skulptuuri – seisev ja käed rinnal risti kaugusesse vaatav Marie Under - taustaseinaks olev tiivakujutis väljendab mõttelendu ja eraldab skulptuuri massiivsest raamatukoguhoonest. Skulptuuri eest voolab läbi veekaskaad. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal.

Avamistseremoonial osalesid ka abilinnapea Deniss Boroditš ja Kesklinna vanem Aini Härm.
Indrek Sarapuu Underi luulega.


 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Harri Kivilo02 Oct 2010 09:26
Ma ei ole elus Marie Underit kohanud. Kui fotosid ja skulptuuri vaadelda, siis on just kui tegemist kahe erineva isikuga. Ma ei usu et fotodel, mida on avaldatud, oleks keegi Marie Underi silmi "korrigeerinud". Ka siis kui ta silmad võisid kunagi noorusaastail kalgid olla, siis see poleks piisav põhjus neid nüüd teisti näidata. Või ma ei oska skulptuuri õige nurgal all vaadata.
Mati Pungas01 Oct 2010 05:59
Marie Under kui looduslüürik

Koht mälestussamba rajamiseks on väga hea,
ka veesillerdus jalge ees...!
Meenutab luuletust - maad ligi, vett ligi maja...

Aga kunstnik andku andeks, - kuju materjalina Carrara valge marmor peaks eeldama materjali omaduste maksimaalset ilmekat kasutamist - Marie Underi kui kauni naiseliku naise näoilme peenuse ning elegantsi esiletoomist...! ( sest ega muidu poleks kunstnik Ants Laikmaa, ja paljud teised mehed olnud armunud sellesse säravasse poetessi...) .

Muidugi on Marie Under olnud ka minu üks lemmik-luuletajannadest ning seetõttu lisasin oma teksti.
P.S. Loomulikult oli mõttes ka võrdluseks Amandus Adamsoni loodud kaunis Lydia Koidula kuju Pärnus.

Lugupidamisega
Mati Pungas Tallinnas, 1.oktoober 2010. a

Loe kõiki kommentaare (2)

Eestlased Eestis