Eesti, Läti ja Leedu – omapäi ja üheskoos — oli sel aastal juba kümnendat korda peetud Tallinna Toompäevade peateema, millega meenutati ja kinnistati Balti riikide kirikutevaheliste kontaktide püsivust.

Viie päeva jooksul, 29. oktoobrist kuni 2. novembrini toimus Toomkirikus mitmeid häid kontserte, kus eestlaste kõrval üles astusid ka Läti ja Leedu muusikud. Teiste hulgas andis kontserdi ka rahvusvaheliselt tunnustatud Leedu tenor Virgilius Noreika, kes neil päevil oma 70. sünnipäeva tähistas. Tallinna kammerorkester ja segakoor Latvija andsid kõrgetasemelise ühiskontserdi. Toompäevadest võtsid osa ja teenisid kaasa jumalateenistustel ning palvustel ka Läti ja Leedu luteri kiriku juhid: peapiiskop Janis Vanags Lätist ning piiskop Mindaugas Sabutis Leedust.

Konsistooriumis toimus ka üks huvitav ja sisukas kohtumine, kus Janis Vanags ja Mindaugas Sabutis esinesid Eesti vaimulike ees ning rääkisid oma kiriku viimase aja sündmustest. Seda kokkusaamist juhtis EELK peapiiskop Andres Põder. Ehkki ollakse naabrid, ei ole sellised kohtumised just sagedased.

Esmapilgul üsna sarnaste riikide luteri kirikute elu on siiski erinev. Kui Eestis ja Lätis on luteri kirik traditsiooniliselt enamuskirik, siis Leedu on katoliiklik maa. Nagu ütles piiskop Sabutis, teatakse seal luterlastest päris vähe. Olgu siinjuures selgituseks mõned arvud: luteri kiriku liikmeid on Lätis 250.000, Eestis 200.000 ja Leedus ainult 21.000; vaimulikke on vastavalt 250, 200 ja 18; elanikke aga 2,6 miljonit Lätis, 3,6 milj Leedus ja 1,5 Eestis.

Läti kiriku reformid

Läti luteri kiriku peapiiskop Janis Vanags ütles, et nemad on oma kiriku juhtimises hiljuti reforme läbi viinud, eesmärgiga kirikutööd lihtsustada ja kirikuvalitsust kogudustele lähemale tuua. Järsult on suurendatud konsistooriumi liikmete arvu, senise 10 asemel nüüd 30. Näiteks on lätlastel nüüd kõik praostid ka kirikuvalitsuse liikmed. Vanags leidis, et kui igale liikmele on antud oma kindel töövaldkond vastutada, siis läheb töö kiiremini. Leedu piiskop Sabutis pidi seevastu tõdema, et temal tuleb isiklikult peaaegu kõige eest vastust kanda, olgu siis tegu kas teoloogiliste või finantsiliste küsimustega. Praegu Balti luteri kirikutes piiskopkondi pole. Leedu väiksuse juures ei tule see ilmselt ka üldse päevakorda. Janis Vanags ütles, et Lätis on kõne all kolme piiskopkonna moodustamine, kuid vastuseisjaid on palju. Asi otsustatakse seoses uue põhikirja valmimisega. Eestiski on ju aastaid piiskopkondade teema ikka aeg ajalt küsimuseks tõusnud, ent teoks see ei ole veel saanud.

Leedu luteri kirikud ühinevad

Kõigil kolmel luterlikul kirikul on ka eksiilkirikud ja kõigis on ühel või teisel moel olnud teemaks ka välis- ja kodumaa kirikute ühinemine. Läti peapiiskop ütles, et nemad teevad koostööd oma väliskirikuga nii komisjonide kui konsistooriumide tasemel, paar korda aastas on suuremad ühisistungid. Kirikute ühinemist ta siiski võimalikuks ei pea: teoloogilised vaated on erinevad, keeruline oleks kirikukogu kokku saada, majanduslik tase on erinev, põhikirja on raske ühitada. Kuid koostöö on hea ja läbi saadakse suurepäraselt.

Leedu piiskop Mindaugas Sabutis seevastu selgitas, et nemad soovivad ühineda oma eksiilkirikuga. Tuleval aastal peetakse ühiskonverents ja juhul, kui see otsustab ühinemise heaks, siis paari aasta jooksul likvideerub väliskirik ning moodustub üks ja ühtne Leedu Evangeelne Luterlik Kirik. Toronto kogudus on aga otsustanud juba tuleval aastal oma annetused kodumaa kirikule saata, et end selle läbi nende osaks kuulutada.

Peapiiskop Andres Põder ütles, et edaspidi soovitakse rohkem koostööd teha. Esimese sammuna sel teel on lähemal ajal valmimas ühispöördumine Rootsi Kirikule, mille tingis viimase otsus homopaare õnnistama hakata. Eesti, Läti ja Leedu kirik väljendavad avalduses oma kurvastust ning teatavad, et ei nõustu nendega.

Eestlased Eestis

TRENDING