Kommunismiohvrite memoriaali avamine
Vaata galeriid
https://www.err.ee/855760/tall...
48 pilti
Foto: Kommunismiohvrite memoriaali avamine Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Tallinnas Maarjamäel peeti neljapäeval kommunismiohvrite memoriaali avamistseremoonia.
Mälestuspaigas leiab äramärkimist kommunistliku režiimi tegevuse tõttu enam kui 22 000 elu kaotanud inimest, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata.
Samas on veel palju neid, kelle saatusest ei teata tänaseni midagi. Kui tulevikus peaks nende elukäigust midagi selguma, jäädvustatakse ka nende nimed.
"Me saame siia seinale lisada lisatahvleid, nii et inimestel ei maksa mures olla kui nende lähedasi, kes võib-olla peaksid siin seinal olema, täna siin veel ei ole," kinnitas Eesti mälu instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu "Aktuaalsele kaamerale".
Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi, Poola ja Ungari justiitsministeeriumide esindajad ühinesid Tallinnas avaldusega, milles kutsutakse üles jätkama kommunismikuritegude uurimist.
"On märkimisväärne, et kaheksa riigi esindajad nõuavad kommunismikuritegude uurimise jätkamist. On selge, et totalitaarsete režiimide ajaloo ja kuritegude uurimine ning nende inimvaenulikkuse teadvustamine on Euroopa ühine vastutus. Üheskoos suudame hoida kättevõidetud vabadust, demokraatiat ja inimõigusi nii tänaste kui ka tuleviku ohtude eest, mis tulevad inimvaenulikest ideoloogiatest," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Kohtumisel viibinud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad kutsusid ühisavaldusega ka teiste riikide valitsusi üles avaldama austust kõigi nende inimeste suhtes, kes langesid totalitaarsete režiimide poliitilise terrori ohvriks.
Ühtlasi avaldasid kohtumisel osalejad toetust Eesti valitsuse algatusele rajada Tallinnasse rahvusvaheline kommunismiohvrite muuseum.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras asetas memoriaalile pärja langenud kaitseväe ohvitseride ja ametnike mälestuseks.
"Koos Eesti rahvaga kannatas kommunistliku terrori all Eesti kaitsevägi. Ligi veerand meie kaitseväe, Kaitseliidu ja piirivalve kaadriohvitseridest mõrvati punase okupatsioonivõimu poolt või hukkusid nad hiljem vangistuses," ütles kindral Terras avamistseremoonial peetud kõnes. "On äärmiselt kahetsusväärne, et nemad, kelle peale loodeti, et nad sõja puhkedes Eesti riigi kaitset korraldaks ja juhiks, langesid esimeste seas punase terrori ohvriks."
President Kersti Kaljulaid ütles memoriaali avamisel, et iga totalitaarne ideoloogia on oma olemuselt vabaduse vaenlane.
"See genotsiid meie rahva vastu vastu on miski, mida korvata ei saa. Mitte kunagi. Ja mäletada seda tuleb, sest ajalugu ütleb meile ühte - enda eest uleb seista. Maailm on keeruline ja meil on palju partnereid ja sõpru. Meie poliitikute töö ongi ikkagi kogu aeg see, et toetudes sellele müürile siin, toetudes minevikule oma liitlasi ja sõpru hoida," kõneles president.
1940. aasta suvel langes esimeste seas terrori ohvriks Eesti sõjaväeline eliit ja Vabadussõja kangelased. Enamik tegevväe kindralitest ja vanemohvitseridest, aga ka üle 500 nooremohvitseri ning eru- ja reservohvitseri arreteeriti ja hukati või suri vangistuses.
Kokku langes Nõukogude terrori ohvriks 801 tegevväes teeninud ohvitseri ja sõjaväeametnikku, mis oli veerand kogu Eesti ohvitserkonnast. Ligi kaks kolmandikku neist oli osa võtnud Vabadussõjast. Nende hulgas oli 198 Vabadusristi kavaleri.
2009. aasta aprillis tegi Euroopa Parlament oma resolutsioonis "Euroopa südametunnistus ja totalitarism" ettepaneku kuulutada 23. august üleeuroopaliseks kõigi totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide ohvrite mälestamise päevaks.
Neljapäeval möödub 79 aastat Molotovi ja Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis andis Hitleri-Saksamaale vabad käed II maailmasõja alustamiseks. Lepingu salaprotokoll, millega natsistlik Saksamaa ja kommunistlik NSV Liit jagasid Ida-Euroopa oma mõjusfäärideks, pani aluse Poola, Leedu, Läti ja Eesti iseseisva riikluse hävitamisele ning käivitas sündmuste ahela, mis tõi kaasa miljonite eurooplaste langemise genotsiidi ning inimsusvastaste ja sõjakuritegude ohvriks.
Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks rajatud kommunismiohvrite mälestuspaik koosneb kahest osast: "Teekond ja "Koduaed". Esimene on mälestuskoridor, mille seintele on jäädvustatud enam kui 22 000 elu kaotanud inimese nimed, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ning kelle matmiskoht on enamasti teadmata. See koridor sümboliseerib totalitaarse režiimi armutust ja inimvaenulikkust. "Koduaia" rahu ja turvalisust annavad edasi park õunapuudega ning mesilased memoriaali pargipoolsel seinal.
Memoriaali autorid on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja (Arhitektuuribüroo JVR OÜ).
