Täna oli Tallinnas esimest korda koos Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline ekspertide komisjon ja seega on president Ilvese poolt ellu kutsutud Eestis süstemaatilisi inimõiguste rikkumisi uuriv institutsioon rakendunud.
Just Eesti Mälu Instituudi töötulemuste erapooletuse tagamiseks ongi moodustatud rahvusvaheline komisjon ehk õpetatud kolleegium, kuhu kuuluvad kümme silmapaistvat teadlast ja poliitikut mitmest riigist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mälu Instituudi eesmärk on hoida mälus alles Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal toime pandud massilised inimõiguste rikkumised. Mälus hoidmine on eriti oluline praegu, majandusraskuste ajal, kui paljud inimesed hakkavad hellusega meenutama Nõukogude okupatsiooni aega.
"Paljudes maades kasvab igatsus endise lihtsa elu järele, kui inimestel polnud vaja teha valikuid," rääkis Ameerika Juudi Komitee endine asepresident, Max Jakobsoni komisjoni liige Nicholas Lane. "Neile inimestele, eriti noortele, vahel ka vanematele tuleb tõepoolest meelde tuletada seda aega, mil nad üles kasvasid. Tuleb meenutada puudusi ja probleeme, mida põhjustas totalitarism."
Õpetatud kolleegiumi liikmete hulgas on ka Eestiga sarnase ajalookogemusega riikide teadlasi ja poliitikuid.
"On väga oluline, et me läheksime koos," ütles sotsiaalteadlane, Tšehhi Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi direktor Pavel Zacek. "Ka Brüsselis on meil koos võimalus luua ühisplatvorm, mis aitaks uurida meie maades - Kesk-ja Ida-Euroopas - võimutsenud totalitaarseid režiime."
President Toomas Hendrik Ilves ütles, et kolleegium lähtub ajaloolastele huvipakkuvaist nähtustest Eestis aastail 1944 kuni 1991. Kindlasti uuritakse kõiki inimõiguste rikkumise valdkondi, näiteks sõna- ja usuvabaduse puudumist ja nendega kaasnenud nähtusi. KGB ja nõukogude julgeoleku tegevuse analüüsimine on nagu mõistatuste lahendamine, ütles sotsiaalteadlane Pavel Žacek.
"Minu arvates on põhiline see, kuidas need mõjutasid meie ajalugu ja meie maade represseerimist. Neid nähtusi tuleb käsitleda koos, kuna meie arhiivides on need materjalid nagu pusled - seepärast kasutangi sõna "pusle"," rääkis Žacek.
Kolleegium suhtleb omavahel ja uurijatega e-kirja teel. Igale liikmele saadetakse uurimustulemused, mida ta analüüsib. Kogu kolleegium käib koos kaks korda aastas.