Veidi pärast Poola hävitamist Saksamaa ja Venemaa ühises sõjakäiguga ning Baltikumi anastamist 1939. aasta sügisel tuli Soomele kutse Moskvasse asuda läbirääkimisi pidama osa oma territooriumi loovutamise üle. Soome ei allunud Moskva diktaadile.
28. novembril toimus tollase Leningradi(Peterburi) lähistel nn tulistamisjuhtum. Venemaa väitis, et Soome olevat suurtükkidest Venemaad tulistanud. Hiljem on nii Soome kui Vene sõjaajaloolased teinud kindlaks, et mingit tulistamist üldse ei toimunud, vaid Vene sõdurid panid Maimila põldudel plahvatama mõned lõhkelaengud. Moskva kasutas seda ettekäändena seni kehtinud mittekallaletungilepingu katkestamiseks.
Vene vägede pealetung algas 30. novembril. 105 pakaselise sõjapäeva pärast sõlmiti Moskva rahu, millega Soome loovutas Venele Karjala kannase, Laadoga põhjakalda alad ja osa Sallast ja Kuusamost.
Soome sõjavägi kaotas langenute ja haavatutena kuuendiku. Langenuid oli 28 000, 44 000 sai haavata. Elu lõpuni invaliidistus neist 10 000. Helsingi ja teiste linnade pommitamistes hukkus üle tuhande tsiviilisiku. Üle 430 000 inimese (12% kogu elanikkonnast) pidi Karjalas oma kodu ja põllud jätma ning mujale Soome elupaiga leidma.
Punaarmee kaotused olid Soome omadest tunduvalt suuremad. Erinevail hinnanguil langes Talvesõjas 64 000 kuni 273 000 punaarmeelast.
-YLE24, STT