Armilde Meiusi, õp. Endel Ulp, Elna Libe, August Tuvikene ja Helmi Laul. Foto: Linda Püssa
Sellele jägnesid EV Riigikogu valimised, mis tõi kaminasaali täie rahvast juba varakult kohale. Oodati kannatlikult ja arutleti omavahel, kellele ikka hääl anda. Mõned päevad enne hääletamist käisid õp. J. Luhamets ja Imre Sooäär Ehatares selgitamas erakondade lubadusi. Olid huvitavad koosolekud ja küsimusi esitati palju.
20. veebr. hommikul peeti Eesti Vabariigi aastapäeva jumalateenistus kiriku saalis õp. E. Ulpi poolt. Jumalateenistust kaunistas lauluga pr. Elna Libe, orelil saatis August Tuvikene. Tänu kõigile, kes Ehatarre tulid ja jumalateenistuse läbi viisid.
24. veebr. peeti Ehatares kontsert-aktus vabariigi aastapäeva puhul. Rosemarie Lindau oli teadustajaks ja tutvustas esinejaid. Kanada hümni laulmise saatel kanti Kanada ja Eesti lipud pr. ja hr. Mandra poolt söögisaali, kus toimus aktus.
E. Simonlatser kui endine sõjamees kõneles oma mälestustest võitluses Eesti vabaduse saavutamisel. Püsti seistes langetati pea langenute mälestuseks.
Ehatare naiskoor esitas kaks laulu — „Isamaa, õitse sa“ (J.M. Eisen/M. Härma) ja „Mu Isamaa on minu arm“ (L. Koidula/G. Ernesaks). Koori juhatas Rosemarie Lindau. Ühislauluna lauldi „Hoia, Jumal Eestit“.
Aastapäeva kõne pidas skm. Margus Tae, kes soovis head aastapäeva Ehatare rahvale.
85 aastat tagasi sündis Eesti riik. Ükskord, kui terve mõte, ükskord on eesti riik, olid Juhan Liivi prohvetlikud sõnad ja nii see sündiski.
Eestlaste tahe oma maad ja rahvast kaitsta oli nii suur, et mitmekordne ülekaal ei suutnud meie vabaduse iha murda. Võideldi oma maa ja rahva eest. Sõtta läksid vanaisad, isad ja pojad.
Teie, kallid kuulajad, olite selle võitluse tunnistajad või isegi kaastegijad, jätkas kõneleja. Teie parimad noorusaastad olid vabal Eestimaa pinnal. Teie olite Vabadussõja vaimu kandjad ja hoidjad. Teie olite ka tunnistajaks meie riigi ja rahva taasvallutamise juures. Mindi maapakku lühikeseks ajaks, mis on aga veninud aastateks. Meie rahvast oli paisatud üle ilma laiali. Eesti sai taas vabaks, seekord ilma sõjata. Võõra võimu ajal oli palju lõhutud. Seda Eestit, mille teie pidite maha jätma, ei ole enam. Siiski see tuleb tagasi, tuleb teistsugusena, kui oli. Muresid on siiski veel palju — kuritegevus ja üleliigne alkoholi tarbimine. Kindlustatud tulevik seisab selles, et saime kutse ühineda NATOga. Äsja andsime panuse Eestile, täites kodanikukohust, et valida Riigikogu. Kodumaa armastust kandsite teie ja andsite edasi meile. Tundkem hoolt, et Eestil hästi läheks, et kestaks Eesti meel ja keel, see meie püha pärandus, vanematelt saadud varandus.
Aktusekõne lõppedes järgnes Ehatare naiskoorilt kaks laulu. Linda Laine kandis ette Heino Väli luuletuse „Kolm kodust värvi“. Järgnes ühislaul „Mu Isamaa armas“ ja Eesti hümn, mille ajal toimus lippude väljaviimine.
Sellega lõppes aktuse osa ja ühiselt mindi kaminasaali, et veel vestelda klaasi vahuveini juures. Ehatare naiskoor sai ka endale nime, kui Willi Mandra ütles, et elate ju Ehatares, miks ei sobiks nimeks Ehatähed, mis võeti ka ühiselt vastu.
Hr. Mandra tänas Rosemaried aktuse hea kordamineku eest, millega ühinesid kõik vanurid. Tänu kõigile tegijatele, abilistele ja osalejatele. Eriline tänu Erika Potiseppale ja Lydia Proosile ruumide dekoratsioonide ja lillekorvide valmistamise eest — Ehatare oli pidurüüs.
Hommikul lipu heiskamise juures ilmnes, et ilm oli mänginud lipunööridega ja nad kokku külmetanud. Esmakordselt Ehatare ajaloos jäi lipp vardasse heiskamata.
Tervitusi emer. E. Heinsoole ehatarelaste poolt ja tänu Ehatare Sõnumite kaastöö eest.
