Pärast rikka sisuga elu väsis meie laulupedagoog Talvi Tever-Jaldre. Tema juhendusel on paljud siinsed noored saanud oma muusikalise väljaõppe, kelle rikkusest on meie ühiskonnal olnud võimalus osa saada.
Talvi Tever-Jaldre elas 97. eluaastat. Ta sündis 18. augustil 1905. aastal Tartumaal Krüüdneri vallas kooliõpetaja tütrena. Alghariduse omandas Maritsa kihelkonnakoolis, kuid 1917—1922 tuli õppida Vladivostokis Pushkini nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, 1923—1926 jälle Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis.
Klaveriõpinguid alustas Vladivostokis. 1924. aastast oli Tartu Kõrgemas Walter Jacobseni Muusikakoolis samanimelise õpetaja klaveriklassis, samal ajal õppides teoreetilisi aineid Heino Elleri, Juhan Aaviku ja Alfred Karindi juures; täiendavalt õppis klaverit prof. A. Lemba eraõpilasena. Lõpetas õpingud Tallinna Konservatooriumis 1932. aastal helikunstniku diplomiga, omandades kesk- ja kutsekooli muusikaõpetaja kutse Tallinnas vajalike eksamite sooritamisega, misjärel töötas laulu- ja muusikaõpetajana Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1926—1944.
Kui II maailmasõda haaras Eestigi tallermaaks, kaotas Talvi oma kodu koos klaverite, kultuurilooliselt väärtuslike raamatute ja nootidega. Ta jättis 1944. aasta sügisel kodumaa, minnes vahepeatusega Prahas Saksamaale. Esimene peatus oli Kemptenis, kus ta esines Balti rahvaste ühiskontserdil sealses linnateatris, kuid jäi pikemalt peatuma Geislingenis, kus hakkas töötama nii Eesti Gümnaasiumis kui ka Eesti Rahvuskoondise Muusikakoolis. Esines ERK Muusikakooli õpetajate kontserdil R. Tobiase ja H. Elleri helitöödega. Oli aktiivselt tegev õpilaskontsertide ettevalmistamisel, kuid leidis siiski, et Saksamaa pole sobiv koht püsiva kodu loomiseks, otsustades lahkuda Kanadasse, kuhu jõudis 1948. aasta sügisel aastase majateenija töölepinguga.
Eesti Vabariigi aktusel 24. veebr. 1949 esitas ta A. Lemba „Eesti rapsoodia“. Pärast töölepingu täitumist hakkas ta esinema solisti ja saatjana, püüdes ka iseseisvat klaveristuudiot asutada. 1950. aastal omandas ta Kanada koolide muusikaõpetaja kutse ja asus koolides tööle, ka eesti koolis. Astus Ontario Registreeritud Muusikaõpetajate Ühingu (ORMTA) liikmeks.
1950.a. lõpul juhtus õnnetus, Talvi Jaldre jäi kihutava auto alla ning seetõttu pikemaks ajaks haiglasse. Paranedes ja uuesti tööle asudes toimus tema esimene õpilasõhtu 1952.a. juunis Vana-Andrese kiriku saalis, millele järgnesid veel 30 aastat Talvi Jaldre õpilasõhtuid, kuni aastani 1982. Õpilasõhtud andsid hea ülevaate noorte muusikalisest arengust, sidudes neid eesti heliloojate töödega ja eesti rahvaviisidega.
Stuudio õppetöö mitmekesistamiseks ja õpilastele võimaluste loomiseks tiivustas ta neid osa võtma Torontos ja ümbruskonnas Ontario õpetajate ühingu poolt korraldatavaist muusikavõistlusist, eriti Kiwanise võistlusest, kus eestlased said palju esikohti ja stipendiume. Siia lisandusid esinemised eestlaste üritusil, nagu ka Kanada Eestlaste Abistamiskomitee poolt korraldatud noorte talentide õhtul. Seda tööd hindas ka Eesti Kultuurikogu Kanadas ja määras talle 1973.a. kultuurilaureaadi muusikaauhinnna, arvestades tema tööd noorte eesti pianistide ettevalmistamisel.
Oma 85. sünnipäeval hakkas Talvi Jaldre tööpingest tagasi tõmbuna, ehkki ta suunas õpilasi EKK muusikavõistlusele. Tema õpilastel oli oma õpilasvaim, mis neid sidus. Õppinuina said nad meie ühiskonna osaks ja rikastasid seda. Viimased aastad elas Talvi Jaldre tagasihoidlikult Suomi Kotis koos kauaaegse kolleegi Claudia Voikoga, kellele tema lahkumine on suureks kaotuseks.
Talvi Jaldre lahkus
Eestlased Kanadas | 04 Jun 2002 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
