Maarja Pärl Lõhmus
11 Keelerelv
Kolmapäeval, 14. märtsil on emakeelepäev. Äsja oli Eesti Vabariigi 100. auks sõjamasinate paraad, keelepäeval peaks toimuma rivistus eesti keele auks.
Oleme kogu aeg teadnud, et sõna on relv.
Eesti kooliharidus treenib sõna täpsust kui lasketiirus. Kui ajakirjandust õppisime, õppisime kasutama põhiliselt sõnarelva erinevaid liike. Õppisime kasutama objektiivseid ja subjektiivseid žanre. Erinevad žanrid on erinevad relvad – nagu sõjanduses on maavägi, merevägi, õhuvägi. Siis on veel ajastu ametlik keel oma vormidega ning mitteametlik subjektiivne keel, mis võlub kirjutajate stiilidega, poeesiani. Eesti keele väärtus on sõnade sisu sügava tõepõhja otsing ja tunnetus – keelt võrreldakse pidevalt reaalsusega.
Keel on kogu aeg reaalsuse elav kaal.

Kultuuriseltside emakeelepäev Juhan Kunderi Rakveres

Laupäeval tähistasime Rakveres Emakeelepäeva. Eesti kultuuriühenduste Emakeeleauhinna pälvis Virumaa Teataja ajakirjanik Katrin Uuspõld, kes imestas auhinna üle: ‘See tuleb täieliku üllatusena, teen oma igapäevatööd, huvitun alati, kui leian põneva kultuurisündmuse või saan edendada eesti keelt, see ongi töö’.*

Virumaa Teataja ilmub Rakveres, mis on Lääne- Virumaa keskus, vana kindlus. Rakvere ajaloolistel tänavatel on iga maja kõnekas, aga eriliselt tähenduslik on Pika tänava vana koolimaja, milles aastatel 1876 – 1886 õpetas kirjanik Juhan Kunder ja kus asub praegu Juhan Kunderi Selts.
Kujutage ette, Rakvere arenguloos on õpetaja ja kirjaniku Juhan Kunderi mõju nii võimas, et ühe inimese, Kunderi töö kümme aastat 1876-1886 pööras elevusele Rakvere hariduselu, seltsitegevused, näitekirjanduse, loomingulisuse särtsakaks ja tegusaks nii, et indu ja identiteeti jagub tänini, 130 aastat hiljem. Eesti kultuuris on keeleinimeste rolled väga tähtsad. Ühe andeka kirjaniku ja õpetaja mõju kultuurielule võib panna liikuma terve linna. Samal Pikal tänaval on ka Kunderi kodukoht ja mälestusmärk.

Kõnelsin Rakvere kultuuriseltside emakeelepäevale kogunenutele emakeele erinevatest tähendustest, semantikast, kuidas formaalne ja mitteformaalne keel erinevad. Minult küsiti: millised on ajastu märgid, mis näitavad, et keelt kasutatakse erinevalt? Kuidas erineb ametlik keel ilukirjanduse keelest?

Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt **

Et emakeele tunnetust elevil hoida, tuleb aeg-ajalt teraval keelel proovida, mida ajastu märksõnad ja ajastu ametlik keel teevad tuntud laulu sõnadena. 1950ndate Sovetiaja keeles tegi sellise proovi Juhan Peegel (Peegel 2014:13), ‘tõlkides’ Mihkel Veske ‘Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt’ 1950ndatel soveti kanseliidi följetoniks ‘lähemale kaasaja keeletarvitusele’:

Kas tunned ala, mis Peipsi basseinist
Kulgeb Balti mere basseinini?
Ja Kanatoote kõrgendiku haljasalalt
Siirdub helgele Soome lahele?

Siin tervitavad metsamassiivid
Nii palavalt siseveekogusid, haljassöödamaid,
Siin sademete toimel teraviljakultuur juurdub
Ja päike on tihedas kontaktis kõrreliste ülaosaga.

Siin areneb eesti rahvusest meestöötaja
Ja astub konkreetseid samme vabadusele.
Siin kasvab mainitud rahvusse kuuluv naistöötaja
Ja valmistab ette abielu registreerimisele.
…
Refrään:
See on territoorium,
Kus minu ja eelkäijate kiigutamisagregaat
Oli rakendamist leidnud.
Sest väljendugem vokaalses esituses:
“Sa arene edukalt, kallis kodumaa!”
- - -

Kuidas aga võiksid kõlada ‘Kas tunned maad?’ uued sõnad euro-korrektse kanselliidi ja euro-suundade följetonilauluna ‘lähemale EU direktiivide keelele’ anno 2018?

Kas tunned haldusala, mis Peipsi EU piirilt
käib EU reostatuima mere kaldale,
ja Munamäe raiesmikult, EU niitmistoetuse objektilt,
käib lahke Soome kui Putini-sõbra lahele

Refr. See on see territoorium, kus minu imikutoodet
kord tarbiti mu sooneutraalidel
Sest laulgem nüüd ja ikka ka:
„See ilus territoorium on minu Shengeni EUmaa!“

Siin teretavad raiesmikukännud
nii lahkelt järvi, PRIA-maid;
siin taeva vihmal EU kompensatsioon kasvab
ja päike paitab EU toetusi.

Refr. See on see territoorium …

Siin kasvab Eesti sooneutraalne sugu
ja sammub vabadusele;
siin kasvab priskelt Eesti sooneutraal
ja sirgub Eesti sooneutraalile.
- - -

Selliselt kontrollib keel ühe vana laulu najal poliitilisi hetkesuundumusi. Meil on selliseid laule, mis iialgi ei vanane, sest neid lauldakse ikka edasi kümne ja viiekümne aasta pärast. Aegajalt aga saab nende najal kontrollida nn bürokraatliku keele ja meele suundumusi.
Enamasti kasutame keelerelva siiski ilma seda ise teadmata.



_______
* https://virumaateataja.postime...
** http://www.laulud.ee/laul/kas_...
Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt
käib Läänemere kaldale
ja Munamäe metsalt, murult
käib lahke Soome lahele?

Refr. See on see maa, kus minu häll
kord kiikus ja mu isadel.
Sest laulgem nüüd ja ikka ka:
„See ilus maa on minu kodumaa!“

Siin teretavad metsaladvad
nii lahkelt järvi, rohumaid;
siin taeva vihmal oras võrsub
ja päike paitab viljapäid.

Refr. See on see maa …

Siin kasvab Eesti meeste sugu
ja sammub vabadusele;
siin kasvab priskelt Eesti neiu
ja sirgub Eesti mehele.

viide teosele: Juhan Peegel ‘Ma lõpetan selle jama ära’ Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts 2014, lk 8 – 21, Huno Rätsep ‘Kus on kirja pandud, et inimese elu peab kerge olema’

FOTO
Eesti kultuuriseltside emakeelepäeval kõnelenud ajakirjandusteadlane Maarja Lõhmus ja Katrin Uuspõld, Rakveres ilmuva Virumaa Teataja ajakirjanik, kes pälvis tänavu Eesti kultuuriseltside emakeele auhinna.

Märkmed: