Markus Järvi
Täna 30. juulil 1940 viidi riigivanem Konstantin Päts koos perega Venemaale Ufaasse. Selle sündmuse tähistamiseks tasub meenutada kindral Laidoneri raadiokõnet peale 1939. aasta detsembri külaskäiku Moskvasse. Laidoner rääkis, kuidas Stalin olevat kinnitanud taaskord Balti riikide puutumatust ning Eesti sobing Nõukogude Liiduga oli meile iga hetk suurt kasu toomas: “Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga.”
Neli ja pool kuud tagasi, 13. märtsil aastal 1940 lõppes aga Moskva rahulepinguga 105 päeva kestnud Talvesõda, mille Soome võitis oma ülemjuhataja marssal Mannerheimi juhtimisel nõukogude Punaarmee vastu. Nii ütles Soome Marssal oma meestele rahulepingule järgnenud päeval: “Sõdurid! Ma olen võidelnud mitmetel sõjatandritel, aga ma pole veel kohanud teiega samaväärseid sõjamehi! Ma olen sama uhke teie üle, nagu te oleksite minu enda lapsed!”
Vanakuradi vanaemaga mehkeldajad ja aumehed. Väärika omariikluse eest võitlejad ja äraandjad. Kaks rahvast. Häbi ja au.
