Valdo Praust
Täna 40 aastat tagasi, 23. augustil 1979, saatsid koostasid 45 Eestist, Lätist ja Leedust pärit vabadusvõitlejat ÜROle ning N.Liidu, Saksa Liitvabariigi ja Ida-Saksamaa valitsustele märgukirja, milles juhti tähelepanu, et Balti riigid on 40 aastat peale häbiväärse Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamist ikka veel N.Liidu poolt annekteeritud ja nende iseseisvus pole (erinevalt nt Saksamaa poolt sõja poolt okupeeritud-annekteeritud riikidest) senini taastatud. Selle nn Balti Apelli eesmärk oli tuletada Läänele meelde, et Eesti, Läti ja Leedu elanikud ei ole 40 aastat tagasi kaotatud iseseisvust unustanud ja loodavad selle taastamist. Eestlastest kirjutasid paktile alla Enn Tarto, Mart Niklus, Erik Udam ja Endel Ratas, neist kahele esimesele määrati N.Liidu võimude poolt "nõukogudevastase tegevuse" eest (Balti Apellile allkirja andmise eest) vanglakaristus. Kuigi ka paljud lätlaslest ja leedukatest allakirjutanud apelli koostamise järel vangistati, täitis apell oma kuhjaga eesmärgi - Lääne ühiskonnale toetati taas kord meie kadunud iseseisvust meelde ja N.Liidul oli läänemaailma ees taas kord väga piinlik. Olulisim Balti apelli tulem saabus aga alles neli aastat hiljem, jaanuaris 1983, kui ülienergiline eurosaadik Otto von Habsburg (muuseas Austria-Ungari keisriperekonna ja varasema Püha Saksa Rooma Riigi viimase keisriperekonna troonipärijast järglane) surus europarlamendis selle apelli toel läbi märgukirja "Resolutsioon olukorra kohta Eestis, Lätis ja Leedus", milles mõisteti hukka Balti riikide okupeerimine, annekteerimine ja N.Liitu inkorporeerimine. See oli muide päris esimene kord, kui praeguse Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Majandusühendus mainis oma otsustes sõnaselgelt maha Eestit, Lätit ja leedut kui kunagisi riike. Selle samale märgukirjale Balti riigid ja Euroopa Liit muuseas ka toetusid, kui hakkasid 1991. aasta taasiseseisvumise järel taas pürgima Euroopa Liitu.
