Nürnbergi protsessi tulemusel poodi teiste seas üles Eestist pärit Saksa idaalade riigiminister Alfred Rosenberg.
1945. aasta 20. novembril seisid 21 Hitleri natsirežiimi tippjuhti liitlaste määratud kohtu ees ning teatasid üksteise järel, et ei tunnista end kuritegudes süüdi.
Neile esitati tollases kontekstis enneolematud süüdistused rahuvastastes kuritegudes, samuti oli tavatu süüdistada ründesõja pidamises, sõja- ja inimsusevastastes kuritegudes.
Nürnbergi protsess oli ka esimene kord, kui valitsusjuhid võeti isiklikult vastutusele oma sõjaaegsete tegude eest.
USA, Nõukogude Liidu, Suurbritannia ja Prantsusmaa kohtunikest koosneva kohtu ette astusid teiste seas lennundusminister Hermann Göring, Hitleri kunagine asetäitja Rudolf Hess ja välisminister Joachim von Ribbentrop.
1946. aasta 1. oktoobril mõisteti neist üksteist surma, seitsmele määrati pikaaegne vanglakaristus ja kolm mõisteti õigeks. Surmamõistetute seas oli ka Hessi järeltulija natsipartei sekretäri ametikohal, salapäraselt kadunud Martin Bormann, kes mõisteti tagaselja süüdi.
Viisteist päeva peale kohtuotsust poodi mehed kohtumaja lähedal asunud vanglas üles. Göringil õnnestus võtta öösel vahetult enne poomist mürki ja end ise tappa.
Täna, 60 aastat peale protsessi algust, naasevad kunagine USA-poolne süüdistaja Whitney R. Harris ja teised sündmuse tunnistajad legendaarsesse kohtusaali, kus toimub sündmuse mälestamiseks konverents.