10. august 2019, 6:00
Mälestustahvel Sinimägedes
FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht / Scanpix
1944 – lõppesid 27. juulil alanud Sinimäe lahingud – ägedaimaid ja ohvriterohkeimad, mida Eestis ealeski on peetud. Algas Punaarmee suurpealetung Kagu-Eestis.
Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944.
Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
10. augusti sündmused Eestis:
1767 – Moskvas arutas komisjon Katariina II Venemaa seadustekogu projekti, mis muu hulgas nägi ette Balti kubermangude poliitilise korralduse erinevuse ehk Balti erikorra kaotamise. Balti saadikud püüdsid teha kõik, et projekti ei rakendataks Eesti- ja Liivimaa suhtes.
1855 – Krimmi sõda: Riia meremiilits, kus teenis ka umbes 300 eestlast, osales edukalt Väina jõe suudmes toimunud tõrjeoperatsioonis Inglise laevade vastu.
1874 – Carl Robert Jakobson korraldas oma Kurgja talus Eesti esimese künnivõistluse.
1937 – Tallinnas võeti pidulikult vastu laskmise MM-ilt saabunud sportlased, kes olid võitnud kokku 85 kuld-, 54 hõbe- ja 31 pronksmedalit.
1941 – sündis laulja Helgi Sallo
1944 – lõppesid 27. juulil alanud Sinimäe lahingud – ägedaimaid ja ohvriterohkeimad, mida Eestis ealeski on peetud. Algas Punaarmee suurpealetung Kagu-Eestis.
1967 – sündis kultuuritegelane Mart Sander.
1981 – EKP Keskkomitee Büroo arutas Eesti NSV elanike internatsionalistliku ja patriootliku kasvatamise küsimust, võeti vasti 11-leheküljeline otsus.
1988 – ajaleht Rahva Hääl avaldas Molotovi-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli eestikeelse tõlke.
1989 – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõningal määral piiras muulaste õigusi. Protestiks selle vastu toimusid 10. – 19. augustini Tallinna autobussikoondises ja veel mõnes venekeelsetes ja venemeelsetes ettevõttes streigid. Pealinna transpordiprobleeme aitasid nendel päevadel lahendada autojuhid teistest linnadest ja rajoonidest.
1993 – Abja-Paluoja, Karksi-Nuia, Narva-Jõesuu, Põlva, Rapla, Räpina ja Võhma said linna staatuse.
1994 – Värskas kohtusid Pihkva oblasti Petseri rajooni Kulje ja Krupa külanõukogu esindajad ning Värska valla ja Setumaa Kongressi vanematekogu eestseisus.
2005 –Copterline'ile kuuluv helikopter kukkus Aegna lähedal alla.
Ja maailmas:
955 – Lechfeldi lahing, ungarlaste rüüsteretkede lõpp.
1566 – Hollandis puhkesid fanaatiliste kalvinistide ikonoklastilised mässud.
1627 – Prantsuse väed asusid kardinal Richelieu juhtimisel piirama La Rochelle'i, kus asusid hugenotid.
1664 – Vasvari vaherahu lõpetas sõja Türgi ja Saksa-Rooma keisririigi vahel ning nõudis vaenutsevate vägede lahkumist Transilvaaniast.
1680 – Mehhikos algas pueblode ülestõus.
1741 – Preisi kuningas Friedrich II vallutas Wroclawi.
1787 – Türgi kuulutas Venemaale sõja, kartes selle plaane Gruusia vastu.
1792 – Prantsuse revolutsioon: rahvahulgad ründasid Tuileries´paleed ja arreteerisid Prantsuse kuningas Louis XIV, kukutades monarhia.
1793 – Bastille väljakule Pariisis püstitati Vana-Egiptuse jumalanna Isise raidkuju.
1809 – Ecuador kuulutas end Hispaania asumaadest esimesena iseseisvaks.
1813 – Kuuenda koalitsiooni sõda: Austria kuulutas Napoleonile sõja.
1842 – Lord Ashley kaevandusseaduse keelas Britannia naistel ja alla 10-aastastel lastel maa all töötamise.
1866 – Boliivia ja Tšiili sõlmisid lepingu, mille kohaselt Boliivia kaotas pääsu Vaiksele ookeanile. Ookeani rannariba läks Tšiilile.
1893 – Rudolf Dieseli esimene testmootor töötas Maschinenfabrik Augsburgis omal jõul.
1904 – Jaapani laevastik lõi Port Arturi lähedal Venemaa laevastikku.
1913 – Bukarestis sõlmiti rahu, mis lõpetas Teise Balkani sõja.
1914 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaa kuulutas Austria-Ungarile sõja.
1919 – Vene kodusõda: Inglise ja Venemaa valgekaartlaste väed lõid Põhja-Dvinaal Nõukogude vägesid.
1920 – Sèvres´i kokkuleppega jagati Otomani impeerium.
1934 – Ameerika Ühendriikide president Franklin Delano Roosevelt avaldas käsu hõbeda natsionaliseerimiseks.
1945 – Jaapan lubas Teises maailmasõjas alistuda tingimusel, et keiser Hirohito võib troonile jääda.
1962 – NSV Liit lükkas tagasi USA inspektsiooniplaani, mis on iga desarmeerimislepingu osa.
1990 – Araabia maade riigipead mõistsid hukka Iraagi invasiooni Kuveiti ning saatsid oma kaitsejõud Saudi Araabiasse. Iraagi president Saddam Hussein kutsus moslemeid «pühasse sõtta» välisriikide vägede vastu.
1991 – Horvaatia iseseisvussõda: serblased ja horvaadid vahetasid oma kuulutamata sõjas esimest korda vange.
1994 – Bangladeshi feminist ja kirjanik Taslima Nasrin põgenes Rootsi, sest islamiäärmuslased ähvardasid teda tappa.
1995 – kaks Saddam Husseini tütart, nende mehed ja rühm ohvitsere põgenesid Iraagist Jordaaniasse, mille kuningas Hussein lubas neile poliitilist varjupaika.
