Seoses SEB uudisega tuleks mõned asjad üle korrata. Esiteks, rahapesuvastane võitlus on selle valitsuse ja minu kui rahandusministri üks kõige olulisemaid prioriteete. Teeme selleks nii rahvusvahelist koostööd ning liigume edasi siseriiklike uurimistega, samuti oleme käivitanud protsessi seadusemuudatusteks, et karmistada karistusi ning tugevdada järelvalvet.
Teiseks, reeglina räägime rikkumistest, mis on toimunud minevikus ja hakanud nüüd välja tulema. Rahapesurisk Eesti panganduses tänasel päeval on oluliselt madalam, kui veel mõned aastad tagasi. Oleme selle saavutamiseks ka kõvasti pingutanud, tugevdanud tööjõuressursiga Finantsinspektsiooni ja Rahapesu andmebürood. Oleme kõvasti panustanud andmeanalüüsi võimekuse parandamisse.
Kolmandaks, me räägime siiski mitte niivõrd Eesti pankadest vaid Põhjamaade pankadest. Pankade juhtimine ja põhimõttelised otsused äristrateegia kohta langetati ikka peakorterites, mitte koha peal. Kannatajaks oleme aga meie. Rahapesuskandaalid on häirinud siinset normaalset panganduse toimimist, reaalselt kahjustanud Eesti majanduskeskkonda, meie mainet maailmas ning krediidi hinda ja kättesaadavust. Samas tuleb üle korrata, et me oleme igal juhul huvitatud oma pangandusturu stabiilsusest ja teeme kõik endast oleneva, et suurt turuosa omavad Põhjamaade pangad jätkaks oma tegevust Eestis.
On üsna selge, et halbu uudiseid tuleb veel ning pea liiva alla peitmine ja teemast mitte rääkimine ei ole mõeldav. Selleks tuleb valmis olla. Meie reaktsioon sellele on: võitleme kompromissitult Eesti majandusruumi puhastamise eest rahapesust ning meie tegevusel on juba tulemusi. Üks tulemustest muide ongi see, et asju ei lükata vaiba alla.
