Ajaleht, mida käes hoiad, kannab 23. aprilli kuupäeva. Eesti rahvakalendris tähendab see jüripäeva, põllutööde ja karjatamise algust, talutööliste ja maarentnike kohavahetamise päeva. Eesti rahva ajaloos tähendab Püha Jüri nime järgi saanud päev meie talurahva kannatuste mõõdu täitumist, mis sai põhjuseks talupoegade ülestõusule 660 aastat tagasi jüriööl 1343. Kuigi ülestõus suruti maha valitsevate võõrvõimude poolt, on sündmus märkimisväärne eesti rahva pikas ajaloos.

Tänapäeval tähistavad jüripäeva mitmesuguste kogunemistega skautlikud ja gaidlikud organisatsioonid. Päeva peetakse talvise sisetegevuse lõpuks ja suvise välitegevuse alguseks laagritega vabas looduses. Skautlikud noored kodumaal kogunevad igal aastal ühte Eesti linna kolmeks peävaks, et koos tegutseda, mängida, lõbutseda ja pidada paraadi. Tänavu toimub see 25.—27. aprillini Eestimaa südames Paides.

Nende aastekaalased välismaal teevad sama oma asukohamaades. Torontos peetakse jüripäeva paraad laupäeval, 26. aprillil Eesti Majas. Neil üritusil toimub traditsiooniline mõttesilla tseremoonia, mis sümboolselt seob suurt eesti skautide ja gaidide peret üle maailma. Loetakse ette Skautide ja Gaidide Liitude poolt välismalevatele saadetud luuletus, milleks on sel aastal Eesti Gaidide Malev Kanadas juhi ngdr. Silvi Verderi poolt loodud värsiread:

Sireli hõnguses, Kevadtuules, Mõtted meil lendavad, Lausutud luules.
Mõtted, mis ühised, Vennal kui õel, Aastad meil kindlad Ja rajatud tõel.
Eestlase süda, Me kodumaa arm, Läbi veriste võitluste, Läbi elu nii karm.
Puisatud laiali, Elan'd mures ja vaevas, Me hoiame kokku, Meid ühendab taevas.
Jumal, isamaa, ligimine, Kohustus olla truu, Meid ühendavd tõotused, Mida andnud me suud.
Jüripäeval mõtetes, seisame koos, Üle maade ja merede, Silmad isamaa pool.
Sõprusring, nii tugev, Me vanne ühine, Meie esivanemate võitlus, Ei iial unune.

Märkmed: