F; Indrek Sarapuu.
Siin meeleolu eilsest 1.veebruari ehk Küünlapäeva lumetuisust Saaremaal Eikla teel.
Küünlapäevaga lõppes kesktalve periood ja ulatuslikud pühadki. Algas kevade ootus ja ettevalmistus uueks tööajaks. Saartel, Lääne-Eestis ja paiguti ka põhja aladel nimetati küünlapäeva viimaseks jõulupühaks. Küünlapäeva on nimetatud ka esimeseks suvepühaks.
Küünlapäevast algas teenistuslepingute sõlmimine. Palgati aastasulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Ka mõisamoonameeste ja rentnike kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis, kuhu selleks kokku mindi. Lõuna- ja osalt ka Lääne-Eestis nimetati teenijate kauplemist mokalaadaks.
Küünlapäeva on peetud ka naiste pühaks. Naistele anti rohkem vaba aega, nad käisid külas, kohati ka kõrtsis. Mehed tegid siis naiste koduse töö. Küünlapäeva päikesepaistest loodetakse sel aastal head tervist.
Küünlapäeva toitudest võib nimetada seapea, seajalgade ja -külje ning tangupudru söömist.
Ketrustööd pidid küünlapäevaks lõppema. Ilmad muutusid valgemaks, algas kangaste kudumine. Põllutööde alguseks pidid kangad kootud olema. Ketrustööd olid küünla-päeval keelatud, õmblemine aga paiguti soovitatud.
Küünlapäeval mainitakse ka küünalde valmistamist, need pidid siis hästi valge tulega põlema. Küünlaid valati tarviduse järgi ka teistel aegadel, eriti sügisel, kui lambaid tapeti.
Küünlapäeva õhtul on olnud kombeks ka tulevikku ennustada. Ennustamisviisid on samad mis aastavahetuspühadel.
