Üle Eesti tähistatakse reedel, 2. veebruaril Tartu rahulepingu 104. aastapäeva. Kaitseväe Akadeemia esindajad asetasid pärja Vabadussõja mälestusmärgile Tartus, Tallinnas tähistati ajaloolist sündmust mälestustseremooniaga Jaan Poska monumendi juures Kadrioru pargis.

„Jaan Poska gümnaasiumis allkirjastatud 20 artiklist koosnev Tartu rahuleping oli väikse Eesti jaoks suur samm rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisva riigi suunas,“ ütles Kaitseväe Akadeemia kadetikogu juhatuse esimees kadettveebel Martin Melnitšuk aastapäeval peetud kõnes. „104 aastat hiljem on maailm aga ärevas seisus, kus pinged on kerkinud mitmel rindel ning Eesti ühiskonnas valitseb muretunne oleviku ja tuleviku suhtes. Seetõttu on järjest olulisem toetus üksteisele, perekonnale ning ühiskonnale tervikuna. Väiksest rahvaarvust tulenevalt on kriitilise tähtsusega iga üksikindiviidi panus meie ühiskonna ja vabariigi säilimisse.“

Kaitseväe Akadeemia nimel asetas pärja Emajõe ääres Kalevipoja vabadussamba jalamile akadeemia veebel staabiveebel Indrek Ojasoo. Kaitseväe Akadeemia kadetid olid esindatud auvahtkonnas ja liputoimkonnas.

Mälestustseremoonial kõnelesid lisaks kadettveebel Melnitšukile ka Tartu linnapea Urmas Klaas ja korp! Vironia oldermann Hans Markus Kalmer. Lisaks võtsid sündmusest osa kaitsejõudude, Tartu linnavalitsuse, üliõpilaskorporatsioonide ning teiste Tartus tegutsevate kõrgkoolide esindajad.

Tartu rahuleping sõlmiti 104 aastat tagasi, 1920. aasta 2. veebruaril Eesti ja Venemaa vahel. Rahvusvahelise leppega tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, lõpetati Vabadussõda ja määrati kindlaks Eesti idapiir.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja kaitseliidule. Kaitseväe Akadeemia kutseõppe suunal koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere, kus õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lisaks korraldab Kaitseväe Akadeemia riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

Eestlased Eestis

TRENDING