“Teine maaimasõda tõi meie ühiskonnale palju kannatusi. Eestimaal pole ühtegi peret, kellest see karikas mööda oleks läinud. Ometi on eesti rahvas pärast iseseisvuse taastamist suhtunud rahumeelselt kõikidesse okupatsioonimonumentidesse. Me oleme näidanud üles ühiskondlikku tolerantsust. Teine maailmasõda paiskas eestimaalased erinevatesse sõjavägedesse, riietas erinevatesse mundritesse. Paljud meist sõdisid punaarmee, paljud saksa, soome või isegi inglise mundris,” kirjutasid Tegelikkuse KesKusi peatoimetja Juku-Kalle Raid, Toomas Kümmel ja Sofia Joons.
“Kui me taastasime oma iseseisvuse, siis lootsime, et vabas riigis jätkub ruumi erinevatele mälestustele. Me soovisime, et vabas Eestis mälestataks kõiki hukkunuid vaatamata sellele, kas nad langesid rindel või mõne võõrvõimu koonduslaagris,” seisab avalikus pöördumises.
“Tänase küünlapanekuga kutsume valitsust üles toimunu ja ka meie ajaloo üle järgi mõtlema, samuti olgu see rahumeelne üleskutse kõigile monumendirüüstajaile: ajalugu ümber kirjutada pole võimalik; lõpetagem lollused."
“Me tahame tänase küünaldepanekuga öelda, et siin elab rahvas, kes vihkab vägivalda ja sõda, me tahame öelda, et me ei ole ei natsid ega kommunistid, me oleme lihtsalt üks rahvas, kes on sattunud ajaloos pahatihti keerulistesse olukordadesse. Ja me oleme rahvas, kes tohib ja peab mälestama oma hukkunuid,” seisab üleskutses.
“Igaüks on oodatud oma küünlaga kogu trassi ulatuses. Neid, kes elavad trassist liiga kaugel, kutsume üles süütama küünal koduaknal.”
Korraldajate sõnul on üritud kooskõlastatud politseiga, riigikantselei kaudu on teavitatud valitsust. Tegelikkuse KesKus tänab Florat, kes toetas üritust 30 000 küünlaga.