Kaitseväe Akadeemia esindajad asetasid täna Tartus pärja Vabadussõja mälestusmärgile, et tähistada Tartu rahulepingu sõlmimise 103. aastapäeva ning mälestada Vabadussõjas langenuid. Foto: mil.ee
Täna, 2. veebruaril, tähistati Eestis Tartu rahulepingu 103. aastapäeva. Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Rahuleping lõpetas Vabadussõja ja Esimesest maailmasõjast alates kestnud sõjategevuse Eesti pinnal. Lisaks määrati rahulepinguga Eesti idapiiri ning sellega tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".
Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestile ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.
Tartu rahu meenutamiseks kogunesid Eesti valitsusjuhid, Tallinna linnajuhid ja endised välisministrid Kadriorus Jaan Poska kuju juurde. Jaan Poska oli Tartu rahukõnelustel Eesti delegatsiooni juht. Tartus asetasid Vabadussõja mälestusmärgile pärga kaitseväe akadeemia esindajad.
Mälestustseremoonial osalesid samuti kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem, Tallinna linnapea, Tallinna volikogu esimees ja Eesti Reservohvitseride Kogu.
Tartus asetasid kaitseväe akadeemia esindajad pärja Vabadussõja mälestusmärgile. Kaitseväe Akadeemia pärja toimkond asetas Emajõe ääres Kalevipoja vabadussamba jalamile pärja ning kadetid olid esindatud auvahtkonnas. Tartu rahu mälestussündmusel osalesid lisaks kaitsejõudude ja Tartu linnavalitsuse esindajatele ka üliõpilaskorporatsioonid.
Tartu rahu sõlmimist tähistasid ka Narva linnavõimude, õiguskaitse organisatsioonide ja linnaasutuste esindajad, asetades pärjad Vabadussõjas mälestussambale Narva Garnisoni kalmistul.
Loading Twitter content
An error occurred while retrieving the Tweet. It might have been deleted.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Tsensorile03 Feb 2023 08:36
Moderaator ei luba Lumpyt laikida. Olgu siis üks like siitpooltki.
doktor03 Feb 2023 08:29
võid endale pista
kompromisside hind03 Feb 2023 07:36
Tartu Rahuga 103 aastat aastat tagasi tunnustas EW Tartu esimese riigina maailmas kommunistlikku Venemaad. Loomulikult Petseri ja Jaanilinn ja Narvatagused alad said Eestile. Kõige olulisem oli aga rahu ja Venemaa poolne sunnitud Eesti iseseisvuse tunnistamine lepingus fikseeritud piires. Mis aga sellele järgnes Eesti riigi ülesehitustöö, aga ka venemaa rahapesu läbi eesti pankade, riigijuhtide korruptsioon ja briljandid proletariaadi diktatuurile. Iga rahu sünnib läbi vaenupoolte vastastikuste kompromisside.Halb võit on parem kui rohkete ilusate ohvritega kaotus