Täna, 2. veebruaril, tähistati Eestis Tartu rahulepingu 103. aastapäeva. Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Rahuleping lõpetas Vabadussõja ja Esimesest maailmasõjast alates kestnud sõjategevuse Eesti pinnal. Lisaks määrati rahulepinguga Eesti idapiiri ning sellega tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust igavesest ajast igavesti de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestile ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.

Tartu rahu meenutamiseks kogunesid Eesti valitsusjuhid, Tallinna linnajuhid ja endised välisministrid Kadriorus Jaan Poska kuju juurde. Jaan Poska oli Tartu rahukõnelustel Eesti delegatsiooni juht. Tartus asetasid Vabadussõja mälestusmärgile pärga kaitseväe akadeemia esindajad.

Mälestustseremoonial osalesid samuti kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem, Tallinna linnapea, Tallinna volikogu esimees ja Eesti Reservohvitseride Kogu.

Tartus asetasid kaitseväe akadeemia esindajad pärja Vabadussõja mälestusmärgile. Kaitseväe Akadeemia pärja toimkond asetas Emajõe ääres Kalevipoja vabadussamba jalamile pärja ning kadetid olid esindatud auvahtkonnas. Tartu rahu mälestussündmusel osalesid lisaks kaitsejõudude ja Tartu linnavalitsuse esindajatele ka üliõpilaskorporatsioonid.

Tartu rahu sõlmimist tähistasid ka Narva linnavõimude, õiguskaitse organisatsioonide ja linnaasutuste esindajad, asetades pärjad Vabadussõjas mälestussambale Narva Garnisoni kalmistul.

Märkmed: