Täna täitub vanameister Jaan Krossil 82. eluaasta
Kuumad uudised | 19 Feb 2002  | EEEWR
JAAN KROSS ( 19. II 1920 )

Eesti kirjanik. Lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna.

Krossi poeedi-isikupära kujunes 30-ndate aastate kõrgetasemelise luule baasil. Krossi esikkogu "Söerikastaja"(1958) algatuslikkus seisnes sisulistes uuendusimpulssides. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, avalik hukkamõist möödunule.

Luuletuskogu "Kivist viiulid" (1964) väljendab kümnendivahetuse optimistlikke meeleolusid, ühiskondlike ning tunnetuslike horisontide avardumist. "Kivist viiulite" temaatika ning ideeline tuum on kokku võetud raamatut lõpetavas poeemis "Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avasturetked olid 60-ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive.

"Eitede tarkus" 1965

Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss.

Ja professorist poeg – ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas:

"Palju maksma see värk küll pidi sul, sest tähe ta ligi toob, jah. Aga miks ta valepidi sul selle tähe keerab? Ah?"

Avaldanud peamiselt ajaloolist proosat. Proosaloomingu kangelased on eesti kultuuriloost tuntud isikud, nagu Liivi sõja kroonik B. Russow. Tema teoseid iseloomustab fantaasiarikkus, erilist huvi tunneb ta keskaegse Tallinna vastu.

Kaht romaani on Kross nimetanud autobiograafiliseks. "Wikmani poiste" (1988) algmaterjaliks on Krossi õpinguaeg Jakob Westholmi eragümnaasiumis 1928 – 1938. Westholmi esindajaks on Wikman, ka õpetajate kujud on tõsieeskujudel modelleeritud. Esile kerkib autori teisik Jaak Sirkel. Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Romaan edeneb koolielu väikestes põnevustes ja pingetes. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik-rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik mõttelaad.

Meest mõõdab Wikmani koolis see, mida ta suudab. Harjade valmistamisega elatist teeniv poiss on sama lugupeetud kui rikaste vanemate pojad.

Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki saatuslike ajaloosündmuste keerises. Nii satuvad klassivennad mõlemale poole rinnet.

Jaak on läbi käinud okupatsiooniaegse vangla, sümpaatne Penn on küüditatud ja punub Venemaal viiske, Virve lahkub üle mere. Artikkel originaalis MIKSIKE aadressil http://www.miksike.ee/lisa/Pidu/tahtpevad.htm

 
Kuumad uudised