Kõige rohkem on tänavu haigusjuhte registreeritud juunikuus (85), mida on vähem kui mullu samal ajal (95).
Samas on puukentsefaliidi juhte tänavu registreeritud 15, mida on mullusega võrreldes koguni kolm korda enam (5).
2014. aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu.
Terviseamet soovitab jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidivastase vaktsineerimise eest. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.
Amet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust.
«Puugihooaeg» kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada.
Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.
Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada tegelikult kogu Eestit.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad ühe kuni kahe nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.
Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde.
Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelioosi saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohale ühe kuni nelja nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ja südames.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Puugihammustuse vältimiseks:
kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse ning kasuta putukatõrjevahendeid
pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused
Kui puuk on hammustanud:
katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised
kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks
ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest
võta temast võimalikult pea lähedalt kinni
võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult
pese hammustuskoht vee ja seebi või desinfitseeriva vahendiga
kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest
