Anneli Aasmäe
Kuigi üheksas ülemaailmne väliseestlaste kokkutulek ESTO saab rahanappusest hoolimata tänavu suvel Riias siiski teoks, võib see korraldajate sõnul jääda viimaseks sedalaadi suurpeoks.
Juuni lõpus Riias toimuvat ESTOt korraldava Läti Eesti Seltsi esinaine Pärja Svarpstina kinnitas, et ei usu üleilmsete väliseestlaste kokkutulekute senisel kujul jätkumisse.
«Korraldamine läheb iga aastaga üha keerukamaks,» tõdes Svarpstina, kelle sõnul on isemajandavatele ESTOdele raske leida nii rahalist katet kui publikut.
Osavõtjate arv kuhtus
1972. aastal Torontos toimunud esimesel üleilmsel eestlaste kokkutulekul ning mitmel sellele järgnenud korral loendati osalejaid kümnetes tuhandetes. Viimastel ESTOdel on osavõtnute arv piirdunud vaid mõne tuhandega.
ESTO korralduskomiteesse kuuluva kultuuriministeeriumi nõuniku Madis Järve sõnul on Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, mille eestvõttel
ESTOt korraldatakse, lubanud pärast Riia suurpidu otsustada, kas väliseesti kultuuripäevade traditsioon jätkub või mitte.
Võib-olla on mõttekam ESTOdest senisel kujul loobuda ja hakata väliseestlastega iga nelja aasta tagant kohtuma hoopis meie laulupidudel, pakkus Järv.
Järv tõdes, et võõrsil elav eestlaskond jääb aasta-aastalt üha nõrgemaks, ning ennustas, et Riiga minejate arv on mis tahes eelmisel kokkutulekul osalenute hulgast oluliselt väiksem.
«ESTOd tekkisid ju võitluseks Eesti iseseisvuse ja eestlaskonna säilitamise eest,» kostis Järv. «Aga enam pole vaenlast, kelle vastu võidelda, ning ürituse hääbumise oht on täiesti olemas.»
ESTOde tõenäolist väljasuremist kinnitas ka ESTO korralduskomitee Eesti-poolne kuraator Alar Ojalo. «Sama räägivad väliseestlased erinevates paikades, nii Siberis kui Kanadas,» rääkis ta.
Ojalo väitel oli vahepeal tõsine oht, et juba eelolevad väliseesti kultuuripäevad Riias jäävad pidamata.
«Ettevalmistus seisis peaaegu terve aasta paigal, mingeid arenguid ei toimunud, rahaseis oli null,» nentis Ojalo. «Aga nüüd on ettevalmistused käimas ja tohutu suuri ohtusid ma enam ei näe.»
Läti nõrk korraldus
Ojalo väitel põhjustas ESTO ärajäämise ohu Läti Eesti Seltsi kogenematus nii mastaapsete ürituste korraldamisel. Ka ESTO kultuuriprogrammi kuuluval Valguspeol esinevate rahvatantsurühmade üldjuht Rita Mändla tunnistas, et Läti eestlaste oskamatu organiseerimine on peoks valmistumist negatiivselt mõjutanud.
«Ei tahtnud siis ka ise midagi harjutada, kui Riias kõik nii segane oli,» ütles Mändla, kes kavatseb ESTO-le viia paarsada rahvatantsijat ja võimlejat.
Mändla sõnul muutsid korraldajad mitu korda oma lubadusi esinejate toitlustamise, öömaja ja transpordivõimaluste suhtes, praeguse seisuga on neile tagatud üks söögikord päevas, ööbimine kohalikus koolimajas ja eribuss esinemispaika.
ESTO on isemajandav üritus, mis toimub Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu eestvõttel 1972. aastast alates ning mida korraldab iga kord konkreetses võõrustajariigis elav väliseesti kogukond. Läti Eesti Seltsi esinaise Pärja Svarpstina sõnul on seekordse ESTO eelarve ligikaudu 1,5 miljonit krooni.
«Organiseerimine on väga raske,» möönis Svarpstina. «Lätis elab umbes 3000 eestlast, kes on suuremalt jaolt pensionärid või väikesepalgalised. Neil pole võimalusi meid rahaliselt toetada, nagu näiteks Ameerika eestlased seda teevad – palun, siin on 300 või 500 dollarit.»
Kultuuriministeerium eraldas tänavu 400 000 krooni Ukraina, Vene jt idapoolsetele eesti seltsidele Riiga sõiduks, kultuurkapital andis 90 000 krooni Läti Eesti Seltsile ESTO korraldamiseks ning jagas 75 000 krooni folklooriansambli Kihnumua sõidukulude katmise ja kolme ESTO programmi kultuurisündmuse läbiviimise vahel.
ESTO ootab Eestist 500 esinejat
• ESTO 2004 toimub 27.–30. juunini Riias.
• Korraldab Läti Eesti Selts.
• Nelja päeva jooksul toimub kümneid üritusi, sh rahvuskongress, teadlaste konverents, spordipäev, simman, Valguspidu, teatrietendused, kunstinäitused.
• Eestist sõidab Riiga umbes 500 esinejat, sh Ivo Linna ja Antti Kammiste, Pärnu kammerkoor, tantsuansamblid Kajakas ja Kandali, folkloorirühm Kihnumua.
Tänavusuvine ESTO võib jääda viimaseks PM (3)
Kuumad uudised | 07 May 2004 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Usun ka et need ei ole viimased - ehk saaks neid ühendada Lääneranniku päevadega või kultuuripäevadega ehk mingi teise suure kogunemisega mida tehakse niikuinii. Muutusi tuleb teha kindlasti ntks: Maakondade päevad jäevad ära, laulupeo asemel mitmed kontserdid, kas rahvapidu või pall aga mitte mõlemad, kohalikud rahvatantsu rühmad, koorid jne esineksid - ja võib olla paar tipp esinejat Eestist nagu Maarja Liisi - aga mitte suured koorid, rühmad kunstnikud jne Eestist - meie noortel on vaja esineda muidu pole mõttet harjutustel käia.
Peab ka hoolega vaatama kus on väljaminekud - mitte nii edasi minna nagu New Yorgis. Kui Eesti esinejad tahavad osavõtta - siis nad võivad ka oma reisud kinni maksta nagu meiegi. Ma olen tüdinenud sellest et sõidavad siia kui saksad, ei oska tänada kohalikke korraldajaid ainult virisevad ja ise kodus on neil mercedes auto ja reisivad talvel hispaaniasse. jah nad võivad harjutada iga päev, aga meil on mitmed kes esinevad kõrgel tasemel ja meie ei tohi lasta seda langeda. Näiteks, tõsised võimlejad, eesti kooli koor, ööbiku koor, jne - need noored on paremad kui paljud kes elavad Eestis. Võibolla Siberis on ka üks hea koor - loodame et nad siis sõidavad laulupeole nagu meie omad. Eestis on meie juured ja sealt me saame ka jõu.
Peab ka hoolega vaatama kus on väljaminekud - mitte nii edasi minna nagu New Yorgis. Kui Eesti esinejad tahavad osavõtta - siis nad võivad ka oma reisud kinni maksta nagu meiegi. Ma olen tüdinenud sellest et sõidavad siia kui saksad, ei oska tänada kohalikke korraldajaid ainult virisevad ja ise kodus on neil mercedes auto ja reisivad talvel hispaaniasse. jah nad võivad harjutada iga päev, aga meil on mitmed kes esinevad kõrgel tasemel ja meie ei tohi lasta seda langeda. Näiteks, tõsised võimlejad, eesti kooli koor, ööbiku koor, jne - need noored on paremad kui paljud kes elavad Eestis. Võibolla Siberis on ka üks hea koor - loodame et nad siis sõidavad laulupeole nagu meie omad. Eestis on meie juured ja sealt me saame ka jõu.
Mina küll ei arva et selle aasta ESTO jääb viimaseks. Seda räägiti ka Toronto ESTOst, kardeti et mõned üksikud 80. aastased tulevad kokku, tuli hoopis palju rahvast ja üllatavalt palju noori.
Vaja oleks konkreetsemateks kontakti loomisteks nende pagulas kondadega, kes on jäänud üksi siinpool Euroopat. Välis-eestlaste komiteed ja tegevus on toimunud mingitest teise maailmasõjast alates mallide järgi, ja palju pole sellest ajast-andke andeks aga nii see on kuni 1990a. paistnud- eriti muutunud. Nüüd oleks viimane aeg omada mingisugust ülevaadet Venemaal asuvate kogukondade tegelikust olukorrast, et mingi network'i- taoline võrgustik saaks loodud. Muidu on nii, et ka need, kes vähegi saaksid materiaalselt ja vaba ajaga aidata selle võrgustiku loomises, varsti kaovad meie seast, ja siis on see viimane hoop antud. Võtame kohe otsuse vastu, et see ei saa mingil juhul olema viimane ESTO!
Kuumad uudised
TRENDING
