Anneli Aasmäe
Kuigi üheksas ülemaailmne väliseestlaste kokkutulek ESTO saab rahanappusest hoolimata tänavu suvel Riias siiski teoks, võib see korraldajate sõnul jääda viimaseks sedalaadi suurpeoks.

Juuni lõpus Riias toimuvat ESTOt korraldava Läti Eesti Seltsi esinaine Pärja Svarpstina kinnitas, et ei usu üleilmsete väliseestlaste kokkutulekute senisel kujul jätkumisse.

«Korraldamine läheb iga aastaga üha keerukamaks,» tõdes Svarpstina, kelle sõnul on isemajandavatele ESTOdele raske leida nii rahalist katet kui publikut.

Osavõtjate arv kuhtus

1972. aastal Torontos toimunud esimesel üleilmsel eestlaste kokkutulekul ning mitmel sellele järgnenud korral loendati osalejaid kümnetes tuhandetes. Viimastel ESTOdel on osavõtnute arv piirdunud vaid mõne tuhandega.

ESTO korralduskomiteesse kuuluva kultuuriministeeriumi nõuniku Madis Järve sõnul on Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, mille eestvõttel

ESTOt korraldatakse, lubanud pärast Riia suurpidu otsustada, kas väliseesti kultuuripäevade traditsioon jätkub või mitte.

Võib-olla on mõttekam ESTOdest senisel kujul loobuda ja hakata väliseestlastega iga nelja aasta tagant kohtuma hoopis meie laulupidudel, pakkus Järv.

Järv tõdes, et võõrsil elav eestlaskond jääb aasta-aastalt üha nõrgemaks, ning ennustas, et Riiga minejate arv on mis tahes eelmisel kokkutulekul osalenute hulgast oluliselt väiksem.

«ESTOd tekkisid ju võitluseks Eesti iseseisvuse ja eestlaskonna säilitamise eest,» kostis Järv. «Aga enam pole vaenlast, kelle vastu võidelda, ning ürituse hääbumise oht on täiesti olemas.»

ESTOde tõenäolist väljasuremist kinnitas ka ESTO korralduskomitee Eesti-poolne kuraator Alar Ojalo. «Sama räägivad väliseestlased erinevates paikades, nii Siberis kui Kanadas,» rääkis ta.

Ojalo väitel oli vahepeal tõsine oht, et juba eelolevad väliseesti kultuuripäevad Riias jäävad pidamata.

«Ettevalmistus seisis peaaegu terve aasta paigal, mingeid arenguid ei toimunud, rahaseis oli null,» nentis Ojalo. «Aga nüüd on ettevalmistused käimas ja tohutu suuri ohtusid ma enam ei näe.»

Läti nõrk korraldus

Ojalo väitel põhjustas ESTO ärajäämise ohu Läti Eesti Seltsi kogenematus nii mastaapsete ürituste korraldamisel. Ka ESTO kultuuriprogrammi kuuluval Valguspeol esinevate rahvatantsurühmade üldjuht Rita Mändla tunnistas, et Läti eestlaste oskamatu organiseerimine on peoks valmistumist negatiivselt mõjutanud.

«Ei tahtnud siis ka ise midagi harjutada, kui Riias kõik nii segane oli,» ütles Mändla, kes kavatseb ESTO-le viia paarsada rahvatantsijat ja võimlejat.

Mändla sõnul muutsid korraldajad mitu korda oma lubadusi esinejate toitlustamise, öömaja ja transpordivõimaluste suhtes, praeguse seisuga on neile tagatud üks söögikord päevas, ööbimine kohalikus koolimajas ja eribuss esinemispaika.

ESTO on isemajandav üritus, mis toimub Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu eestvõttel 1972. aastast alates ning mida korraldab iga kord konkreetses võõrustajariigis elav väliseesti kogukond. Läti Eesti Seltsi esinaise Pärja Svarpstina sõnul on seekordse ESTO eelarve ligikaudu 1,5 miljonit krooni.

«Organiseerimine on väga raske,» möönis Svarpstina. «Lätis elab umbes 3000 eestlast, kes on suuremalt jaolt pensionärid või väikesepalgalised. Neil pole võimalusi meid rahaliselt toetada, nagu näiteks Ameerika eestlased seda teevad – palun, siin on 300 või 500 dollarit.»

Kultuuriministeerium eraldas tänavu 400 000 krooni Ukraina, Vene jt idapoolsetele eesti seltsidele Riiga sõiduks, kultuurkapital andis 90 000 krooni Läti Eesti Seltsile ESTO korraldamiseks ning jagas 75 000 krooni folklooriansambli Kihnumua sõidukulude katmise ja kolme ESTO programmi kultuurisündmuse läbiviimise vahel.

ESTO ootab Eestist 500 esinejat

• ESTO 2004 toimub 27.–30. juunini Riias.

• Korraldab Läti Eesti Selts.

• Nelja päeva jooksul toimub kümneid üritusi, sh rahvuskongress, teadlaste konverents, spordipäev, simman, Valguspidu, teatrietendused, kunstinäitused.

• Eestist sõidab Riiga umbes 500 esinejat, sh Ivo Linna ja Antti Kammiste, Pärnu kammerkoor, tantsuansamblid Kajakas ja Kandali, folkloorirühm Kihnumua.

Märkmed: