Osaled nüüd kolmandat korda Kotkajärve Metsaülikoolis. Vanad kalad teavad Sind juba hästi, aga kuidas kirjeldaksid ennast uutele inimestele?
Töökas. Mulle meeldib töötada ja mul on õnn teha tööd, mida ma armastan. Oma igapäevases elus töötan õppekorralduse spetsialistina ja eesti keele kui võõrkeele õpetajana. Südames pean ennast siiski eesti keele õpetajaks. Lähtun motost „Miks mitte?“. Lisaks armastan üle kõige koeri.
Lisaks rahvatantsu õpetamisele pead sel aastal ka loengut teemal ,,Keelemaastik Balti riikide pealinnades“. Samateemaline on ka Sinu doktoritöö — miks just see?
Miks? Kui alustasin keelemaastiku uurimist 2013. aastal, siis ei olnud see sotsiolingvistikas populaarne - eriti veel Eestis. Tegin diakroonilise uurimuse Tallinna vanalinna keelemaastikust aastatel 2013-2017 ning sealt otsustasin edasi liikuda Balti riikide pealinnade suunas.
Tänavu toimub Eestis järjekordselt tantsu- ja laulupidu, kus Sa ka ise osaled - kuidas meelitaksid väliseestlasi, kes pole sellega varem kokku puutunud, seda vaatama tulema?
Seda peab lihtsalt nuusutama.
Mida Kotkajärve Metsaülikooli juures kõige rohkem väärtustad?
Ma väärtustan headust, soojust ja kokkuhoidmist.
Mis on Sinu kõige helgem mälestus/seik varasematest külaskäikudest Kanada ürgmetsa, väliseestlaste Mekasse?
Neid helgemaid seikasid on nõnda palju, et raske on sellise küsimuse peale üks konkreetne välja tuua. See poleks lihtsalt aus. Terve see nädal ja viimased kaks aastat on olnud üks suur ja tore seik ning sealt saadud mälestused kestavad elu lõpuni. Samuti ka seal kohatud inimesed – paljudega on kontakt tänaseni säilinud ning nende tegemistel on igati vahva silma peal hoida.
Täname Marleeni! Metsaülikooli pere ootab teda igatahes pikisilmi, et harida end taaskord rahvatantsus ning, nagu eespool mainitud, keelemaastikus. On ju see viimane üks peamisi põhjuseid, miks me juba üle viiekümne aasta siin koos käime.
Küsis: Kaur Teder
+++++
Kotkajärve Metsaülikool toimub Muskokas, Ontarios 3.-10. augustini 2019. Informatsioon veebilehel www.eesti.ca/mu .
