Toronto Eesti Baptisti Koguduse (TEBK) liikmed ja sõbrad kogunesid 18. oktoobril sügisandide ja -lilledega kaunilt dekoreeritud kirikusse lõikustänupühale nädal hiljem, kui seda siin maal ametlikult tehakse. Nii antakse perekondadele võimalus viibida kodustel tänupüha kokkutulekutel.
Nurisemine, kriitika ja rahulolematus on tänapäeval kahjuks paljude inimeste elu lahutamatu koostisosa, mitte aga tänulikkus. Ometi pole vähe seda, mille eest võime tänulikud olla, eriti siin maal. TEBK jumalateenistusel ja sellele järgnenud lõunasöögil toodi järjest esile erinevaid tänulikkuse põhjusi, millest moodustus ilus sügisvärvides mosaiik, ning selgus ka, kellele peaks kuuluma meie tänu.
Jumalateenistusel laulis koguduse segakoor Charles Kipperi juhatusel, Helen Paiveli klaverisaatega. Heldur Kajaste „Täis tänu süda hõiskab“ andis pastor J. Puusaagi avasõnale nähtavasti idee, sest ta küsis: „Millega on meie südamed täidetud – kas kurjuse, vaenu ja pingetega või tänu ja armastusega?“ See on põhimõtteline, ellusuhtumise küsimus.
Avapalvesse juhatas Marika Wilbiks Ps.92:1-6 alusel. Lihtne on olla tänulik, kui valitseb rahu, meid ümbritsevad pere, sõbrad ja ilus loodus. Aga kui tulevad elu raskused ja tormid? Ometi – kui õpime olema tänulikud igas olukorras ja ka selle eest, mis meile ei meeldi, kogeme tänulikkuse õnnistust.
Koguduse noortetöö koordinaator Jonathan Wilbiks rääkis hiljutisest noortekogunemisest
Frenzy Autumn ühes suvilas, kus süüviti põhjalikumalt Psalmidesse. David Paivel juhatas noorterühma piibliõppusele tabava ja õpetliku looga kahest õunast.
J. Puusaagi jutluse aluseks oli 5. Moos.8:1-10. Pastor kutsus kuulajaid tänama sõprade, kaaskristlaste, ka hea toidu eest, mida siin maal on nii külluslikult. Kindlasti peaksid ka sõjapõgenikud vaatama tänulikult tagasi 65 aasta tagustele ränkadele sündmustele, kus tulevik näis küll nii tume, kuid mis lõppkokkuvõttes on toonud siinsete eestlaste ellu palju head ja ilusat. Õp.S.30:7 palub kuningas Saalomon Jumalat hoida teda äärmuste (ülima rikkuse ja vaesuse eest). See oli hea palve, sest vastasel juhul võiks elu muutuda liiga komplitseerituks. On oluline anda kõik, mis meil on – talendid, võimed, aeg jne. Jumala käsutusse.
Järgnev, koguduse naisringi korraldatud koosviibimine algas Ch. Kipperi juhatatud ja ühiselt lauldud söögipalvega „Kas on linnukesel muret?
Pärast maitsvat lõunasööki algas programm, mille peamiselt sisustasid koguduse noored oma sõnalis-muusikalise põimikuga. Lauldi ka palju ühislaule ja vaadati veel tänuga tagasi koguduse 60-aastasele käidud teele.
Elli Kipperi loetud Pühakirja tekstide vahele laulsid „perekondlikud“ duetid – Alexandra ja Jonathan Wilbiks, Lisa ja Krista Paivel ning Joshua ja Gabriel Boutilier. Lõpuks laulis noortekoor Marika Wilbiksi juhatusel. Need noored teenivad oma muusikatalendiga Jumalat, mille eest kogudus on nendele ülimalt tänulik. Seda tänu väljendas südamlike sõnadega koguduse naisringi juhataja Asta Kaups.
Esther Boutilier noppis oma elust mitmeid tänu põhjusi ja jagas kuulajatega kilde hiljuti loetud raamatust, mis räägib Jumala usaldamisest ka rasketel aegadel.
J. Puusaag esitas oma sõnavõtus mitmeid statistilisi andmeid koguduse liikmeskonnast ja võrdles koguduse noori vabatahtlikega, kellel oleks ilmselt kergem ja lihtsam tegutseda mõnes ingliskeelses koguduses, kuid kes eelistavad seda teha TEBK-s. Pastor tänas ka noorte vanemaid, kelle panus on olnud selles osas tähelepanuväärne.
Koosviibimise lõpusõna ütles ja -palve pidas Toronto Vabakoguduse pastor Gustav Pitka.
Siis ootas aga osalenuid ees rõõmus üllatus, mille oli korraldanud Aime Hanslep. Need õnnelikud, kes oma taldriku alt leidsid õuna pildi, said kaasa korvi maitsvaid Cortland’i õunu.
Siis rutati rõõmsa ja tänuliku südamega koduteele.
