Tapio Mäkeläinen on soomlasest estofiil, kes on Eestiga väga tihedalt seotud. Ta töötab Soomes Tuglase Seltsi kultuurisekretärina ja elab nii Helsingis kui Tallinnas. Tapio Eesti-sarja reisiraamatud on olnud teejuhiks paljudele põhjanaabritele Eestiga tutvumisel. Nüüd on soomlastest Eesti-huvilistel põhjust jälle rõõmustada, sest Tapiol tuli välja uus raamat Põhja-Tallinna kohta. Tapio oli meeleldi nõus ka „Eesti Elu“ lugejatele rääkima oma suhtest Eestiga ning jagama mõtteid siinse elu-olu üle. Kohtume kohvikus „Boheem“ populaarse Telliskivi kvartali vastas.
Kuidas sa sattusid Eesti juurde?
Oi-oi, nii kaugelt peab alustama! Tegelikult ma noorena ei olnud päris kindel, mida ma tahan õppida. Alguses õppisin neli aastat Turus, siis tulin Helsinki ülikooli. Siis tekkis küsimus, kust saada õpinguteks raha. Sattusin 1984. aastal reisibüroosse tööle, hakkasin vodkaturiste ja muid soomlasi Tallinnasse tooma. Tahtsin õppida eesti keelt, aga tookord ei saanud veel siia õppima tulla. Ma ühendasin kaks asja – sain raha ja keelepraktikat. Olen selle aja eest väga tänulik. Siis oli fosforiidisõda, siis Laulev Revolutsioon ja ma sain kõikide inimestega tuttavaks. Selles mõttes oli see nagu saatuse sõrm, nagu ütleb minu naine, meeletu vedamine.
See turismivärk jäigi minu hobiks. Hakkasin tööle Tuglase Seltsis kultuurisekretärina. Seal öeldi mulle ka kohe, et sina siis korraldad meie reisid ja tegeled sellega. Kunagi oli mul reisil üks turist, kes hakkas rääkima, et töötab kirjastuses ja otsib inimest, kes kirjutaks Eesti reisijuhi. Võtsin ühe nädala mõtlemisaega ja siis teatasin, et ma teen selle raamatu. See oli aastal 2003, raamat ilmus aastal 2004. Sellest ajast alates olengi sellega tegelenud.
