Tarmo Multanen 13. märts.
Küsimus Vabaerakonnale, eelkõige aga Põhiseaduse isaks tituleeritud Jüri Adamsile. Kuidas on võimalik, et Teie, kes Te nii kiivalt kaitsete Põhiseaduses kirja pandut, istute nüüd sedasama Põhiseadust räigelt ja omatahtsi rikkunud erakonnaga läbirääkimiste laua taga ja ei tee piuksugi?Ühiskonda teravalt kahte leeri, et mitte öelda vaenupooltele jagava e-valimiste seaduslikkusest Eesti Vabariigi Põhiseadus § 60. Riigikogul on sada üks liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
Eesti õigekeelsuse sõnaraamat annab ühetaoline vasteks samasugune, sarnane; üksluine, monotoonne. Kuidas ka kõiksugu õiguskomisjonide esimeestel, õiguskantsleritel ning muudel igat masti asjapulkadel ei jätkuks indu, ülbust ja nahhaalsust Põhiseadusega sätestatut väänata, peaks igal koolis käinud inimesele olema selge, et valimised Eestis sellises vormis (nagu neid praegu praktiseeritakse) ei vasta sellele, mis seaduses selgelt välja toodud.
Kuidas saab olla ühetaoline situatsioon kui a) kodanik läheb valimisjaoskonda, tema isik tuvastatakse dokumendi alusel, ta saab hääletussedeli, teeb oma valiku ja tema valiku kinnitab valimisjaoskonna volitatud isik pitsatiga. Kogu see protsess viiakse läbi märtsikuu esimesel pühapäeval. Hääletusedeli kasti laskmisega loetakse protsess lõppenuks.
Arusaamatuste tekkimisel on asjaosalistel võimalik pöörduda protestiga Vabariigi Valimiskomisjoni poole, protesti rahuldamisel vaatab (loeb)Valimiskomisjon vajadusel hääletussedelid uuesti üle
b) e-hääletamine. Suvaline, füüsiliselt tuvastamata isik ( kodanik, mittekodanik, hästi programmeeritud robot, loetelu võib jätkata kasvõi vendade Strugatskite vaimus) võib suvalises maailma punktis 19-25 veebruarini teha mida süda lustib. Valida, ümber mõelda, uuesti valida, Või valida oma vanaema, tädi või naabrimehest joodiku eest.Kuigi , pange tähele, Põhiseaduses on valimispäevaks selgelt piiritletud märsikuu esimene pühapäev. Protestida (kontrollida) pole võimalik, kuna hääletusandmed hävitatakse vahetult peale valimispäeva.
Tarmo Multanen: Küsimus Vabaerakonnale (3)
Eestlased Eestis | 13 Mar 2015 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
See, mis on PS kirjutatud pole üldse oluline. Seda on idapiiri lepingu teemal ka juba korduvalt riigi esindajate poolt öeldud. Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise kinnitab alljärgneva teose tutvustamisel: „Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduse kahekümnenda aastapäeva puhul ilmub põhiseaduse kommentaaride kolmas, täiendatud väljaanne, mille maht ületab juba tuhande lehekülje piiri. Eesti riigiõiguslik areng ja ka riigiõigusliku mõtte areng on olnud märkimisväärne. Põhiseadust on õpitud tõlgendama eesmärkidest ja väärtustest lähtudes, grammatiline tõlgendus on saanud tänapäeva ühiskonnas sobiva koha teiste tõlgendusvõtete seas, aga mitte neist eespool. Ühtlasi tähendab see, et nõnda nagu teisteski arenenud riikides, ei anna pelgalt põhiseaduse teksti lugemine vastuseid riigiõigusliku tegelikkuse kohta." Peab ütlema et eestlased on ikka harukordselt targad. Kõik kodanikud kes 1992 rahvahääletusel võtsid vastu PS, pidid oskama PS tõlgendada eesmärkidest ja väärtustest lähtudes ning kõik pidid üksmeelselt teadma mis need eesmärgid ja väärtused peavad olema.
Tänan siiski Tarmot hea kirjutise eest ja terasuse eest pôhiseaduslikus kontekstis see asi laiendada. Seda aspekti ma pole varasemates diskussioonides kohanud. Ja eelnenud kommentaatorile: oled kade, et teine selle aspekti enne Sind välja tôi! Selliseid suu peale läöäjaid on eestlaste hulgas liiga palju.
Kõik on väga õige aga meile pole seda vaja rääkida .
Meie teame seda kõike niigi.
Kuidas oleks võimalik see Eesti suurtesse väljaanntesse ilmutada, et see jõukas ka asjaosaliste endini?
Meie teame seda kõike niigi.
Kuidas oleks võimalik see Eesti suurtesse väljaanntesse ilmutada, et see jõukas ka asjaosaliste endini?
Eestlased Eestis
TRENDING
