Lõikusekuu 17. päeval kogunesid Tartlaste Seltsi liikmed oma traditsioonilisele suvepäevale Jõekäärule Kaup’i pere kaunisse suvilasse. Osalejate arv oli rekordiline ja ilm justkui tellimise peale valminud. Paremat ei oska isegi taaralinlased tahta.

Juba aastaid on olnud lahkelt vastutuleliku Kaup’i pere suvekodu nauditavaks tartlaste suviseks kohtumispaigaks. Kohapealseteks tervitajateks olid Liivia Kängsepp ja Aili Lestal.

Suvila esisel väljakul lehvisid uljalt hommikuses päikesesäras Eesti ja Tartlaste Seltsi lipud. Kõrgete puude all asuvas iluaias õitsesid lilled ning peenarde ümber pesitsesid igasugused keraamilised dekoratsioonid — kilpkonnad, päkapikud, konnad jne. Oled justkui sattunud botaanikaaeda...

Valmis on telgid, toolid, lauad, päevavarjud — võta istet, naudi loodust, mõnule. Meeleoluka muusika saatel käib jutuvada nii vanade kui uute sõprade vahel. Pidulisi on saabunud igast Ontario kandist, USA-st ja isegi Eestist. Eriti paistab silma hulgaline noorte osavõtt. Pakutakse maitsvaid suupisteid ning keelekasteks on perenaiste poolt valminud maitsev morss. On hubane olemine...

Muusika, huumori ning ühislaulude eest hoolitses meile kõigile hästi tuntud meisterlik Eerik Purje. Keskpäeval tervitas koosviibijaid suvila pereproua Eha Kaup.

Suvepäeva avas oma lühikese sõnavõtuga seltsi esinaine Magda Spirka, tervitades arvukaid külalisi ning paludes lühikese leinaseisakuga meenutada lahkunuid, samuti haiglas viibijaid. Ta andis ka pereema Kaup’ile tänukingi, tutvustas kohalolevaid seltsi juhatuse liikmeid ning päeva teadustajat Eerik Purjet.

Lühidalt võttis sõna Valter Spirka, kes teadustas, et Eesti Vabariigi Valitsus otsustas pühitseda holokausti päeva iga aasta 27. jaanuaril, milline on ka tema sünnipäev.

Peatselt alustas Eerik oma humoristliku sissejuhatuse ja üldlauluga. Järgnevalt esitas Evi Paap huvitavaid isikliku eluloo katkeid alates aastast 1938 Eestist kuni tänapäevani.

Pärast ühislaule võttis sõna Kalju Jõgi, meenutades, kuidas teda võeti riigi- ning sõjaväeteenistusse ning 17. augustit 1944, millal algas Tartu linna evakueerimine pealetungivate Nõukogude vägede eest. Sellele järgnes Endla Kannel’i humoristlik lugu omaaegsest elust Lõuna-Tartumaal ning Võrumaal. Järgnevalt esitasid solist Tamara Lehela ja Eerik Purje sobiva, südamliku dueti ja soololaule. Järgnevalt jagas esinaine auhindu esinejatele.

Järgnes Eerik Purje meisterlik humoristlik muusikaline programm, milline ergutas naerunärvi lõpmatuseni. Hüvad toiduaroomid teadustasid peatselt, et varsti algab einetamine. Ja nii oligi, õpetaja Kersti Kimmel luges söögipalve ja rahvas asus haruldaselt rikkalikku telkeinelauda külastama. Hiljem järgnes kohv ja kohvikõrvane.

Eriliselt tuleks nimetada kokakunsti eest hoolitsenuid, kelleks olid Magda Spirka, Tiiu ja Kristi Kaup, Evi Paap, Liivia Kängsepp.

Oma lõpusõnas andis Evi Paap tipptunnustuse kõikidele toiduvalmistajatele ja korraldavale toimkonnale. Hiljem toimus üldpildistamine, millele järgnes veel kauakestev vestlus. Tore päev hakkas lõpule jõudma. Tänu kõigile, kes tulid sellele hästikorraldatud suvisele koosviibimisele, ning kiitust korraldajatele! Sündmused jäädvustati ka videolindile. Nägemiseni järgmisel aastal.

Märkmed: