Dagne Hanschmidt, reporter
Juba teist korda viimase poolaasta jooksul avastasid arstid Eestis pensionärist naisel Creutzfeldt-Jakobi haiguse, mille ühte nakkuslikku vormi tuntakse ka veistelt inimestele leviva nn hullulehmatõvena.
Tallinna tervisekaitsetalitus sai teate kuuekümnendates eluaastates tallinlanna haigestumisest Tartu Ülikooli Kliinikumist sel nädalal.
Tervisekaitsetalituse juhtivinspektor Mari Järvelaid ütles Postimehele, et tegu on pensioniealise patsiendiga, kes oli Tartus uuringutel. Ta kinnitas, et tegu on üksikjuhtumiga ja naine ei saanud haigust hullulehmatõbe põdenud looma liha söömisest.
Juhtivinspektor selgitas, et tegu on suhteliselt haruldase, surmaga lõppeva haigusega, millega nakatub aastas keskmiselt üks inimene miljoni kohta.
Seda peetakse ka normaalseks haigestumuseks, mille puhul pole põhjust paanikaks.
Nakkusohtu ei ole
Sama kinnitas ka Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja professor Toomas Asser. Tema sõnul on tegu Creutzfeldt-Jakobi tõve (CJT) klassikalise, ainult pärilikul teel saadava vormiga, mitte aga veistelt inimestele nakkava haigusega, mis on rahva suus tuntud hullulehmatõvena.
Asser märkis, et seekordse juhtumi puhul panid arstid esialgse CJT diagnoosi kaks nädalat tagasi. Lõpliku kinnituse sellele saab aga alles lahkamisel.
«Suure tõenäosusega on tegu siiski Creutzfeldt-Jakobiga,» nentis Asser. «Tema aju biovoolude uuring andis suhteliselt iseloomuliku spektri.»
Praegu on patsient Asseri kinnitusel kodus, kuid tema haigus on üsna kiirelt progresseeruv. Vastutaval ametikohal töötanud kõrgharidusega naise vaimne allakäik on arsti sõnul tempokas.
Järvelaid ütles, et muretsemiseks oleks põhjust siis, kui haigestunuid oleks korraga mitu, mis viitaks nakkuskoldele. «Praegu on samalaadne haigestumine Euroopas teada vaid ühe kolmekümnendates eluaastates hollandlanna kohta,» märkis Järvelaid. Ta lisas, et ilmselt ei mängi olulist rolli ka see, et haigestunu on viimase aasta jooksul käinud reisil Tuneesias.
Aasta aega elada
Eelmine sarnane haigusjuhtum diagnoositi möödunud aasta novembris Kesk-Eesti elanikul. Tegu oli samuti naispensionäriga, kel eluaastaid 73 ning kes oli mullu novembris haiglas raskes seisundis ja kontaktivõimetu. Tänaseks on naine Asseri sõnul tõenäoliselt surnud.
CJT peamisteks tunnusteks on käitumishäired, pidevalt süvenev dementsus, tahtele allumatud liigutused, ainevahetuse ja tundlikkuse häired. Haigus lõpeb surmaga umbes aasta möödudes.
Asseri sõnul pole kõnealusel tõvel üheselt tuvastatavaid sümptomeid. Tegu on haigusega, mille nähud võivad välja lüüa alles paarikümne aasta möödudes.
Surmav tõbi
• Creutzfeldti-Jakobi tõbi (CJT) on geneetiliselt päritav ja/või nakkuslik aeglaselt progresseeruv kesknärvisüsteemi (aju) haigus, mida põhjustab spetsiifiline haigust tekitav valk ehk prioon.
• CJT-sse haigestutakse sagedamini vanuses 60-70 eluaastat, mehed ja naised on võrdselt ohustatud.
• Nakkusliku CJT esinemissagedus on kogu maailmas enam-vähem ühesugune ehk üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas.
Allikas: tervisekaitse