Luuletaja, romaanide, novellikogu, filmikäsikirjade ja kuuldemängude autor Andres Ehin esineb Toronto publikule Tartu College'is teisipäeval, 9. aprillil kell 19.30 õhtul.

Tartu Ülikooli professor, kirjandusteadlane Rein Veidemann on kirjutanud Ehini kohta 2001. aastal „Arkaadias“: „Kui Andres Ehin auditooriumi ette astub, olgu siis arvamusavalduseks või luuletuse ettelugemiseks — kogukas, väljaveninud kampsunis või lipsustatud ülikonnaga, põuetaskud ometi punnitamas, pea kallutatud pisut ühele küljele — ja kui ta siis tõrrepõhjalise bassiga sõna otseses mõttes kerib oma vaimulõnga, siis meenutab ta oma õpetajat ja suurt eelkäijat Ilmar Laabanit. Ehini sõna- ja mõttemängud mõjuvad joovastavalt. Olen mitmeid kordi olnud tunnistajaks, kuidas ta oma luuletuste ettelugemisega kuulajaskonna vallutab ja kuidas ta siis oma tekstijoovet naudib, mühatades kaasa naerda mõnele absurdsele seosele või retoorilisele paisutusele. Ehin on oma joovastavas joviaalsuses suverään, kes lõbus-irooniliselt teatab meile: kui suren, ikka jään ma siia majja/niisama kummitama nagu eluaegu./ See pole tulevik. See käes on juba praegu.“

Andres Ehin esineb Tartu College'is teemal: „Sürrealism ja teised 20. sajandi moevoolud eesti kirjanduses“. Õhtu teisel poolel esitab ta oma luuletusi kogumikust „Alateadvus on alatasa purjus“, mille eest ta sai ainsa kirjanikuna 2001. aastal eesti riikliku kultuuripreemia (100.000 kr). Raamatu ilmumise puhul antud intervjuus on Ehin nimetanud, et sürrealismi kohtab tänapäeval kõikjal ja lisab „Arkaadias“ Ilona Martsonile (23.2.2001), et iseäranis rohkesti kohtab sürrealismile omaseid võtteid reklaamis, poplauljate videoklippides ja mängufilmides ning proosasuunas, mida nimetatakse maagiliseks realismiks. Martson kirjutas, et Ehini luulekogumik, kuhu on koondatud Eesti Sürriluule elava klassiku tekstid alates 1950-ndate aastate lõpust, annab pildi ühest väga omanäolisest luuleteest.

Ehin on ise nimetanud oma luulet uussürrealistlikuks. Luuletaja Jaan Maalin aga arvab, et Ehini liigitamine mingi „-ismi“ alla on vägivaldne, sest eeskätt on ta oma vaimu vabastada suutnud looja („Sirp“ 20.4.2000). Rein Veidemann kirjutas Ehini 60. sünnipäeva puhul artiklis „Sürrealistid jäävad alati nooreks“ (E.P. 14. 3. 2000), et sürrealism on üks modernismi avaldusi, mis põhineb eeskätt keelemängu kaudu reaalsuse nihestamisel ja Ehini luule esindab eesti sürrealistliku luule teravmeelset ja absurdilähedast poolt.

Ehin pidas mullu rahvusvahelisel kirjanike kokkutulekul „Vilenica 2001“ ettekande „Kas kirjandus võib päästa maailma?“, kus ta väitis, et sellega tegeleb kirjandus küll: „Ta teeb seda tööd koos liitlastega, esmajoones koos teiste kaunite kunstidega. Liitlaste hulka kuuluvad ka teadused, filosoofia ja religioonid, kui nad pole üleliia fanaatilised. Maailm on esialgu alles. Siiamaani on kirjandus oma ülesandega hästi hakkama saanud. Loodan, et saab ka edaspidi. Aga mitte üksi. Ikka koos liitlastega.“ (Sirp 21.9.2001)

Kõik on oodatud Andres Ehini ettekandele 9. aprillil ja tema abikaasa Ly Seppeli ettekandele 2. aprillil teemal „Mõtteid Eesti koolilapse eneseväärikusest ja kuidas see muutub relvaks.“

Eestlased Kanadas

TRENDING