25. septembril avati Tartu College’is Eesti Õppetooli juurde Estonian Studies Library. Raamatuhuvilised täitsid akadeemiliste meesorganisatsioonide ruumi, näidates elavat huvi kodumaal ilmunud uuemate raamatute vastu.

Oma raamatukogu on Toronto eesti organisatsioonidel ka varem olnud — Toronto Eesti Seltsil, samuti Eesti Pensionäride Klubil; mõlemad lõpetasid tegevuse ja raamatud saadeti kodumaale. Väiksemaid kogusid on veel mõnel organisatsioonil. Tegutsemise puuduse on tinginud vanema põlvkonna lahkumine, Välis-Eesti kirjastamise lõpetamine ja kodumaal väljaantavate raamatute kõrge hind. See tingib omalt poolt uute raamatukogude asutamise vajaduse.

Torontos teostus raamatukogu asutamine Eesti Õppetooli kaudu, mida prof. Tiina Kirss sissejuhatuses tutvustas ja mille asukoht ongi tema kabinetis (310 Bloor St. West, Tartu College).

Raamatukogu on avatud teisipäeviti kl. 9—4 ja reedeti kl. 1—3, edaspidi lisanduvad võib-olla ka õhtused ajad.

Sissejuhatavad sõnad ütles Tartu College'i president Elmar Tampõld, kes mainis, et ideed on vajaduste avastused. Ideede rakendamiseks peab olema oskusi ja võimalusi ning et meie laenuraamatukogu eeltööd viidi läbi oskuslikult. Oli meeldiv koostöö nagu kõik meie ettevõtmised peaks olema. Rahastusvõimalustest peeti sobivaimaks Tartu College'i toetus.

Kõneleja märkis, et ka Eesti raamatu elu ei ole olnud kerge. Ta meenutas oma kogemusi 1941.a. sügisel, Saksa okupatsiooni algpäevil. Tartu Ülikooli poolt tulid Tallinnasse professorid Paul Ariste ja Uku Masing, et teha säästvat valikut venelaste poolt arreteeritute ja küüditatute mahajäänud eraraamatukogudes — osa nendest oli kokku veetud laoruumidesse. Juhus valis, et kõneleja oli see 21-aastane omakaitselane, kes võtmekimbu (ja püssiga) need kümmekond päeva professoritel „silma peal hoidis“. Silmapaistvamad olid Laidoneri ja Pätsi nahkköites kirjastussarjad. Julius Genssi kogu oli üks mahukamaid. Oli ilmne, et Eesti raamatul oli täita ka kodusisustuse osa.

Kõneleja küsis: kas tänase õhtu ja kõige muu taustal, mis selle katuse all sünnib, peab ikka veel kuulma, et emigrantlik kultuuritase on jäänud kodumaalt lahkumise ajastusse. Vanasõna, et riiulid ei seisa tühjad, paneb meie uue laenuraamatukogu „varustajad“ aga püsivasse võistlusesse lugejatega.

Paavo Loosberg retsenseeris raamatukogus olevat mahukat raamatut, Jari Leskineni ja Antti Juutilaineni ajalooraamatut „Talvesõda. 105 päeva Soome rahva kangelaslikku võitlust“, algversioonis „Talvisotan pikkujättiläinen“. 888-leheküljeline raamat, mis on varustatud rikkalikult fotode ja detailkaartidega, sisaldab analüüse kõikidest olulisematest sõjasündmustest, nende põhjustest ja tagajärgedest. Sõjasündmuste kõrval annab ülevaate poliitilistest ja majanduslikest probleemidest nii Soomes kui ka rahvusvahelisel pinnal. Kaastööd on teinud ka vene ajaloolased. Teos on jagatud kolme ossa: sõjaeelne, sõja- ja sõjajärgne aeg.

Raamatus on Martti Turtola ülevaade Euroopa riikide vahekordadest ja olukorrast I kuni II maailmasõjani, Rahvasteliidu teke ja areng, Hitleri, Mussolini ja Franco võimuletulekud, Molotov-Ribbentropi pakt ja Poola sõjakäik. Detailselt on kirjeldatud Soome ettevalmistusi Talvesõja eelsel ajal, kaasa arvatud koostöö Rootsi ja Eestiga. M. Turtola väidete kohta on P. Loosbergil mitmeid kommentaare, eriti Eesti osas ja Eesti valitsusse suhtumises.

Teises osas antakse hea kronoloogiline ülevaade sõjaeelsest ajast, sõjast ja sõjajärgsest ajast, on kirjeldatud ja analüüsitud kogu 105-päevast sõda. Kolmandas osas käsitletakse sõjajärgseid raskeid rahutingimusi ja Soome ettevalmistumist järgneval aastal alanud Jätkusõjale. Teose vastu peaksid huvi tundma sõjaajaloolased, relvade eriteadlased, psühholoogid, sotsioloogid, kirjandusteadlased, majandusteadlased, õigusteadlased, meteoroloogid, kuid ka laiem lugejaskond. Kõneleja tänas raamatu autoreid ja ka siinse raamatukogu asutajaid, kes valisid selle teose laenatavaks.

Prof. Jüri Kivimägi käsitles Uku Masingu (1909—1985) uut raamatut, mille ta oli toimetanud. Ta ütles, et keeleteadlane, usuteadlane ja kirjanik Masing oli eesti ühiskonnas omandanud märtriseisuse. Masing oli kõrgele kohale tõusnud usuteaduse õppejõud Tartu Ülikoolis (1933—40). Peale surma organiseeriti Uku Masingu kolleegium, mis on siiani välja andnud 13 teost, neis 12. kõige kontroversiaalsem. Toimetajana pidi J. Kivimäe kaks koltunud käsikirja masinasse tippima ja välja andma.

Raamatukogu puudutavatele küsimustele vastasid raamatukoguhoidjad Alliki Arro ja Vaike Rannu. Neist esimene ütles, et nad alustasid väga entusiastlikult oma ideega; esimene valik on ajalooraamatud ja memuaarid. Valik tehti Apollo raamatukaupluses Tallinnas. Raamatuid, mis asuvad prof. Tiina Kirssi kabinetis, laenutatakse kolmeks nädalaks, pikendamise võimalusega.

Vaike Rannu lisas, et laenutada saab korraga kaks raamatut, tagastamise võimalus on kogu lahtioleku ajal. Tagastamisajast üle minekul tuleb maksta viivist 25 senti päevas (välja arvatud laup. ja pühap.), raamatute kahjustamisel tuleb kahju korvata.

Järgnes veelgi küsimusi ja kommentaare; sündmuse puhul jätkus elavat vestlusainet ning näis, et ilmne tühi koht meie kultuuriühiskonnas on täidetud.

Märkmed: