Dr. Endel Aruja rääkis arhiivi ja Bibliograafia Klubi tööst. Raamatute saatmine Eestisse jätkub, viimase aasta jooksul jälle 40 kasti. Praegu on umbes 1200 m riiuleid ja need on kõik täis. Bibliograafia Klubisse kuulub 38 aktiivset liiget.
Segakoori „Ööbik“ tegevusest kõneles koori esinaine Mari-Ann McConnon. Alates möödunud aasta peakoosolekust on kooril olnud 47 harjutust ja esinemist. Neist suuremad esinemised olid: 22.02.03 — EV aastapäeva aktusel Hamiltonis; 23.02.03. — EV aastapäeva aktusel Torontos; 31.05.03. — koori VIII Simmaree „Ööbik Broadwayl“; 28.06.03.– Seedrioru Suviharja laulupeol jt. Koori nimekirjas on 51 lauljat. Suur tänu kuulub koorijuhtidele Asta Ballstadtile ja Rosemarie Lindaule. Koori aastase puudujäägi, $1050, kattis Tartu College, mille eest suur tänu.
Muusikaosakonna tegevusest rääkis Asta Ballstadt. Toimus kolm kontserti: Kaili Maimetsa flöödikontsert 29. nov.; Kristjan Randalu klaverikontsert 6. märtsil ja 25. aprillil pianist Triin Lingiene ja tshellist André Pere ühiskontsert. Eelolevaks sügiseks on juba kavandatud kaks üritust. Oktoobris on võimalik jälgida videofilmil Kaljo Raidi Sümfoonia nr. 1 ja kammermuusika ettekandeid Eesti Riikliku Sümfoonia Orkestri esituses.
Kunstiosakonna korraldusel on toimunud kaks näitust: Johannes Tanneri loomingu näitus ja hiljuti Abel Lee koostatud „Kirjaümbrikud kui kultuuridokumendid“.
Teatriosakonna tegevusest andis ülevaate Ellen Leivat. 13. veebruaril ja 28. mail toimusid Aarne Vahtra juhendamisel lugemisteater „Ilutuli“ ja „Ilutuli 2“. Sügiseks on plaanitud veel kaks lugemisteatrit, üks Hannes Oja ja Harri Asi loomingust ning teine Arvo Valtoni proosast.
Ellen Leivat andis ka lühiülevaate A.K.E.N.-i tegevusest, mille hiigelbasaari puhastulu jagatakse Eesti ja ka Kanada lastega tegelevatele heategevatele organisatsioonidele.
Kultuuripärandi Klubi programmist kõneles Aksel Pügi. Klubi on juba teist aastat tegutsenud TC hõlma all. Klubi seisab silmitsi tõsise probleemiga: aastate jooksul tehtud videolindid muutuvad vananedes hapraks ja lõpuks purunevad. Neid on Kultuuripärandi Klubil umbes 1400 ja need kõik tulevad asendada või ümber kanda DVD-dele, kuna videolindi eluiga on umbes 20 aastat. TC kaudu saadud toetusega Sihtkapitalilt on muretsetud 5 aparaati DVD-dele ülekandmiseks ja praeguseks on umbes 300 ketast juba valmis, seega umbes üks viiendik klubi arhiivist.
Akadeemilise Kodu osas tegevusest rääkis Jüri Laansoo. AK suurimaks ürituseks oli uusaasta ball ja veebruaris võrkpalliturniir ning sellele järgnenud lõbus õhtu TC saalis. Suvel toimusid akadeemilised suvepäevad Jõekäärul ja septembris käidi seeneretkel. AK korraldas ka teatrireisi Niagara-on the-Lake’i, veinimaitsmise õhtu ja suusapäevad.
Kirjastuskomitee tegevusest kõneles lühidalt TC president Elmar Tampõld, kinnitades, et Eesti Elu tegevus laabub rahulikult ja eriti tänuväärne on Vaado Sarapuu töö interneti võrguleheküljel.
TC kirjalik majandusaruanne jagati osalenuile välja. Selle kohta andis seletusi TC nõukogu laekur Mart Pedel.
TC 2003. a. tulud olid 80.000 dollari võrra madalamad 2002. a. omadest, seda peamiselt SARSi tõttu. Kulud olid aga suuremad mitmete põhjuste tõttu.
50-aastane hüpoteeklaen föderaalvalitsuselt 6 ja 7/8%-ga nõuab 167.400 dollarit intressiks ja 69.500 mahamaksuks põhisummast. Kindlustus on tõusnud kahekordselt. Amortisatsioon on umbes sama. Eesti Elu tulu oli $317.
Õpilastubade remondi ja moderniseerimise kulud olid 2003. aastal 1,134.400 dollarit. Seoses sellega võttis TC University of Tartu Fondilt laenu $ 330.000 — 6%-ga ja Toronto Eesti Ühispangalt laenu $1,700.000 — 5,25%-ga. Hiljem muutub see laen teiseks hüpoteeklaenuks.
Kõikide õpilastubade remont läheb eelarve kohaselt maksma 2,700.000 dollarit. Senini on TC kulutanud selleks 1,600.000 ja Eesti Ühispanga laenust on juba välja võetud 1,100.000 dollarit. Nüüd on TC ressurssidel n.-ö. näpud põhjas ja TC peab lähema 4—5 kuu jooksul väga kokkuhoidlikult tegutsema. Praegu on TC kassas umbes 200.000 dollarit.
Osalenud kinnitasid majandusaruande.
Välisrevidendiks kinnitati taas John E. Soosaar.
Helge Kurm luges ette organisatsioonide poolt kirjalikult esitatud kandidaadid TC nõukogusse, kes kinnitati koosoleku poolt.
Kohalalgatatud küsimuste all kõneles Elmar Tampõld Tartu College’i ruumipuudusest, mille all kannatab eriti raamatukogu. Ta rääkis mitmest mõeldavast võimalusest, nende seas ühest päris utoopilisest. Sellest viimasest ta lubas lähemalt kirjutada Eesti Elus.
Läbirääkimiste all sõna ei võetud. Vello Soots lõpetas peakoosoleku.
Järgnes väga nauditav lühikontsert, kus esines André Pere tshellol Asta Ballstadti klaverisaatel, esitades neli pala: Lembit Avessoni „Rondo“, Camille Saint Saënsi „Luik“, Johannes Talli „Eleegia“ ja Gabriel Marie „La Cinquantaine“. Meisterlikult esitatud ja huvitavalt valitud helilooming pälvis kuulajailt kestva aplausi.
Lõpuks siirdusid kõik rikkalikult kaetud laudade juurde maitsma hõrgutisi, veini ja kohvi.
Tartu College’i „suur suutäis“ (2) (5)
Eestlased Kanadas | 04 Jun 2004 | Siegfried PreemEWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
need on kõik head ideed. Eestlased on ikka sportlased...
paluks voimlat(gymnasium) kus voiksime mangida vork palli igal nadalal!
Billiardi lauad oleksid ka headkusagil lahedal. Atmosphere oleks lahe ja meelitaks korralikut kaitumist. vibolla isege suur saun!
Billiardi lauad oleksid ka headkusagil lahedal. Atmosphere oleks lahe ja meelitaks korralikut kaitumist. vibolla isege suur saun!
Au härra Tampõld'ile ja tema kaastöölistele! See on meie ühiskonnale suur kingitus ja praeguse aja suurim projekt, mis vajab meie kõikide toetust.
Kui midagi üldse soovitada projekti eestvedajatele, siis oleks kasulik teha noorte seas uurimistööd (näiteks lühikene küsitlus), et mida nendel oleks vaja, mis praegused hooned ei paku nendele. Küsitlustest alati tuleb ideid, millele ei ole mõeldud. On kuulda, et läheb rohkesti noort rahvast Seedrioru Suveharjale (Estopaloozale) selle kuu lõppus. See oleks hea võimalus seda teha, ei tea kunas noored jälle tulevad arvuliselt kokku.
Kui midagi üldse soovitada projekti eestvedajatele, siis oleks kasulik teha noorte seas uurimistööd (näiteks lühikene küsitlus), et mida nendel oleks vaja, mis praegused hooned ei paku nendele. Küsitlustest alati tuleb ideid, millele ei ole mõeldud. On kuulda, et läheb rohkesti noort rahvast Seedrioru Suveharjale (Estopaloozale) selle kuu lõppus. See oleks hea võimalus seda teha, ei tea kunas noored jälle tulevad arvuliselt kokku.
Eestlased Kanadas
TRENDING
