T.C. nõukogu esimees dr. Vello Soots ja T.C. president Elmar Tampõld. F:S.Preem
Esimees selgitas esmalt, et T.C. on mittetulutaotlev majanduslik ettevõte, mis ei tähenda siiski, et T.C.-l poleks tulu, see tulu ei lähe aga eraisikutele ega organisatsioonidele, vaid T.C. hariduslike ja kultuuriliste programmide heaks, kus pearõhk on olnud eestiainelise õppetooli, „Elmar Tampõld Chair of Estonian Studies” asutamisel ja toetamisel Toronto Ülikooli juures. T.C. esimese 26 aasta ülejääk, peale akadeemilistele organisatsioonidele (A.K.) ja Tartu Instituudile (T.I.) tasuta ruumide võimaldamise on suuremas ulatuses kulunud õppetoolile, nüüd aga võime pöörata rohkem tähelepanu T.C. 18-korruselise hoone ajakohastamisele. Juba on lõpetatud mitmed kulukad projektid: tulekahju alarmsüsteemi monteerimine, akende väljavahetamine, õpilaste köökide ümberehitus, alumise suure saali, fuajee ja kohviku põhjalik ümberehitus; praegu on käimas õpilastubade põhjalik uuendamine ja uue mööbliga varustamine.
Selle suure töö ja ümberehituse läbiviimine on T.C. palgaliste või palgatud tööjõudude ülesanne mänedzher Jüri Nurmbergi juhtimisel. Tervet seda struktuuri juhendab T.C. nõukogu, mille koosseis valitakse peakoosolekul. Tihedamalt teeb otsuseid finantskomitee, mille 5-liikmelise koosseisu valib nõukogu. Sinna kuuluvad nõukogu esimees, T.C. president Elmar Tampõld, arhitekt Ain Allas, laekur Mart Pedel ja mänedzher Jüri Nurmberg.
V. Soots selgitas lühidalt ruumide ajalugu. T.C. ehitamise ajal ei kuulunud Akadeemilise Kodu keldrikorrusel asuvad ruumid T.C. üliõpilaselamu majanduspaketti, millega saadi valitsuselt hüpoteeklaenu. Ehitaja lubas ehitada selle korruse oma rahadega, saades tasuks hoone esimese korruse edelanurgal asuvad ruumid 50 aastaks, et neid välja üürida oma äranägemise järgi. Aga enne T.C. ehituse lõpetamist sattus ehitaja majanduslikesse raskustesse ja pidi kõik pooleli jätma. Elmar Tampõld võttis siis üle kõik ehitamise jätkamisega seotud kohustused, sh. alumise korruse AK ruumid, mille eest sai ise õiguse esimese korruse nurgapealsetele ruumidele 50 aastaks.
Need ruumid olid viimased paarkümmend aastat välja üüritud Toronto Ülikooli arstiteaduskonnale ning viimase kümmekonna või rohkem aastate kestel ei tõstnud E. Tampõld nende ruumide üüri. 2002.a. augustis lõppes üürileping Toronto Ülikooliga. E. Tampõld otsustas need ruumid nüüd anda T.C. kasutada, küsides vaid sama üüriraha, mida ta oli saanud paljude aastate kestel Toronto Ülikoolilt, mis on tegelikust praegusest turuhinnast umbes kolm korda odavam.
Nendesse lahedatesse ruumidesse on nüüd üle viidud T.C. büroo, Eesti Elu toimetus ja talitus ning õppejõudude bürood.
Andnud ülevaate T.C. tegevusest, siirdus V. Soots aruannete juurde, mida esitati programmide kaupa.
Ehitusprogrammi kohta andis selgitusi T.C. mänedzher Jüri Nurmberg. Akadeemilise Kodu ruumide parandustööd on lõppenud. Neist viimase, I korruse kohvikus tekkinud uputuse paranduskulud 45.000 dollari ulatuses kattis kindlustusselts, T.C. juurdemaks oli vaid 1000 dollarit. Käimas on tubade remont ja uue mööbliga varustamine. Paigaldatakse uued põrandad, värvitakse seinad, uuendatakse valgustus ning asendatakse elektri-, telefoni- ja TV/interneti-juhtmestik. Mööbel tuleb Eestist, kust see sai õigel ajal tellitud. Praegused Eesti mööblihinnad oleksid tunduvalt kõrgemad siinsetest.
Paari nädala pärast algab parkimisplatsi ja prügihoidlate ümberehitus. Ajalehe Eesti Elu sissekäigu trepi probleem on tekkinud ehitaja oskamatusest valada talvel betooni ja lugeda jooniseid. Trepp saab aga kindlasti valmis „veel sel aastal“!
Õpilasruumide remont võib kesta kaks aastat ja läheb maksma koos uue mööbliga ca kaks miljonit dollarit. Töö toimub 6 ruumi kaupa nii, et kahe aasta kestel on alati 6 ruumi remondis. Sel moel on üüriraha kaotus minimaalne.
Ruumid olid möödunud õppeaasta kestel välja üüritud 99% ja suvel 85% ulatuses.
Akadeemilise Kodu ruume üüritakse välja ainult isikliku kontakti ja soovituse kohaselt ning Masters Buffeteriale, kui ruumid on vabad. 38-kohaline autoparkla on päeviti välja üüritud ja töötab ka õhtuti ning nädalalõppudel. Pärast ümberplaneerimist tuleb sinna veel 10 kohta juurde. Endine T.C. büroo ruum on välja üüritud Toronto Ülikooli majandusosakonnale.
T.C. haridusprogrammi alal on muidugi tähtsaimaks osaks Eestiaineline Õppetool Toronto Ülikooli juures, mille kohta andis selgitusi õppetooli sihtasutuse esimees Elmar Tampõld.
Õppetooli asutamise idee tekkis juba 1968. a, kui T.C. tutvustas oma tulevikusihte eesti ajakirjanduses. Etniliste õppetooolide loomisega alustati 1978. a. 300.000 dollari, pluss võrdse panusega valitsuselt. T.C.-l oli alles 1982.a. küllaldasi ülejääke, et alustada läbirääkimisi. Rahanõue oli siis juba $600.000, aga 1986.a., kui meie eeltööd lõpule jõudsid, oli see jõudnud $1,100.000 tasemele. Hiljem küsis ülikool veel 900.000 dollarit juurde ja 1992. aastaks oli ülikoolile makstud juba üle 2 miljoni dollari.
Umbes kolm aastat tagasi, kui professorite palkadeks oli juba makstud üle miljoni dollari, oli meie ülikooli poolt valitsetud usaldusfond kasvanud $4,4 miljonini. Seetõttu võisime 1999. a. palgata külalisprofessorina dr. Tiina Kirsi.
Majanduslik hiilgeaeg aga lõppes ja viimastel aastatel on õppetooli usaldusfondi rahad pidevalt vähenenud ning praegu on selles fondis umbes $2,8 miljonit. Kahjuks on see loodetud teise alalise professori töökoha loomise edasi lükanud paremaid aegu ootama. Õnneks on õppetooli ja ülikooli vahelises lepingus märgitud, et eesti õppetool on jäädavalt garanteeritud, olenemata ülikooli majanduslikust olukorrast.
Tartu Instituudi osas teatas dr. Olev Träss, et selle töö hõlmab raamatukogu, arhiivi ja Bibliograafia Klubi, kus tegevus on kulgenud viimastel aastatel enamvähem samalaadselt. Dr. Endel Aruja on instituudis töötanud üle 30 aasta ning viimasel ajal isegi kolmel positsioonil. Tema töökoorma vähendamiseks tuli leida abilisi. Instituudi sekretäri ülesannetes aitab teda nüüd dr. Kadri Laar, raamatukogu osas on korraldatud teatud tööjaotus, kuid Endel Aruja nimeline arhiiv on seni ikka vaid tema enda õlgadel.
Arhiivi töö tarvis oleme head nõu saanud prof. Jüri Kivimäelt, kes enne Tartu Ülikooli juurde asumist oli Tallinna Arhiivi juhataja. Tulevikus on kavatsus arhiivi tööruume ümber korraldada ja lisaruumi saada keldri autoparklast.
Tartu Instituudi ja Eesti Sihtkapitali vahelise äsjase kokkuleppe kohaselt võib nüüd Sihtkapital instituudi kaudu toetusi suunata ka Sihtasutusele, Metsaülikoolile ja Kultuuripärandi Klubile.
Dr. Träss teatas ka, et augusti viimasel nädalal toimub Kotkajärve Metsaülikool, põhiteemaga „Saared ja juured” ning kutsus eriti noori selles osalema.
Dr. Endel Aruja teatas, et raamatukogu ja arhiivi töö kestab katkestamatult. Eestisse saadetavaid raamatuid tuleb kokku pidevalt. Alles hiljuti läks teele jälle 50 kastitäit.
Järgnevalt esitati T.C. kultuuriprogrammide lühiaruandeid.
Toronto Eesti Akadeemilise Segakoori „Ööbik” tegevusest kõneles koori esinaine Mari-Ann Ott McConnon. Möödunud aasta aprillis töötas kooriga külalisdirigent Eestist Ene Üleoja, milleks aitas tõhusalt kaasa T.C. majanduslik toetus. Aitäh selle eest! Simmaree-kontsert toimus juunis; Ehatares esineti novembris; k.a. veebruaris T.E.S.i Eesti Keskkooli omaloomingu õhtul ning Hamiltonis ja Torontos EV aastapäeva aktustel. Ees seisab Simmaree 31. mail Toronto Eesti Majas.
Rahvatantsurühma „TANTS” esinaise Reet Marley lühiaruande esitas Ain Allas. Möödunud kevadel esineti edukalt Chicagos. Rühma osavõtt ESTO2004-st ja rahvapeost Eestis otsustatakse sügisel.
Kirjandusosakonna juhataja on Rutt Veskimets; dr. Tiina Kirsi kirjutatud aruande luges ette Tamara Norheim-Lehela. Aruanne hõlmas elulugude ning mälestuste kirjutajate tegevust. Rühm käib koos kolmapäevti, osalejaid on 18—22. Tänu T.C. lahkele toetusele ilmus 2002.a. juunis rühma esimene omakirjastuslik kogumik „Mälutunglad” 25 autori kirjutistega, toimetaja dr. Kirss.
Rühma liikmed esinesid 2002.a. Metsaülikoolis ja teevad seda ka tänavu.
Rühma perekonnaloo/sugupuu haru tegevus loodetakse käivitada sügisel 2003. Kavas on kogumiku „Mälutunglad” uustrükk ja „Mälutunglad“ ll koostamine, mis peaks valmima suve jooksul.
Elulugude lugemise ning arutluse rühm, mis tegutseb reede hommikuti, võttis ülesandeks lugeda ja läbi arutada suurteose „Eesti rahva elulood“ l ja ll osa. Rühma osalejate arv on kasvanud 13—15-le. Tänu T.C.-le kultuuriosakonna toetamise eest!
Teatriosakonna juhataja on Ellen Leivat ja vastasutatud kunstiosakonna juhataja Anne Remmel.
Muusikaosakonna juhataja Asta Ballstadt rääkis 21. dets. 2002 toimunud Kandlepäevast, kus oli osalejaid ka USAst ning väljastpoolt Torontot. Jaanuaris toimus Montreali Dzhässifestivalil II auhinna võitnud Kristjan Randalu menukas klaverikontsert. Armas Maiste klaverikontsert toimub loodetavasti sügisel.
Eesti Kultuuripärandi Klubi esimees Aksel Pügi märkis, et klubi on üle 20 a. tegelnud Vana-Andrese kiriku kõrvalruumides meie ajaloo jäädvustamisega videolintidele. Klubil on praegu üle 1200 videolindi, millest üle 400 on intervjuud. Aastatega on aga filmid hapraks ja kleepuvaks muutunud, mitukümmend linti on juba kõlbmatud; ka on värvid kadumas. Ainus võimalus varem salvestatud materjali päästmiseks oleks uuemat tehnikat kasutades kõik videolintidele jäädvustatu üle kanda DVD ketastele. Selleks on klubil masinad ka olemas, kuid see töö nõuab kohutavalt aega. DVD kettad peaksid olema kasutatavad vähemalt 100 aastat.
Akadeemilise Kodu (A.K.) tegevuse kohta esitas lühiaruande dr. Vello Soots. 2002.a. veebruaris toimus akadeemilise võrkpallivõistluse järel T.C. saalis „Pubi õhtu“ peamiselt nooremate osavõtul; maikuus teatrireis Niagara on-the-Lake-i; juunis A.K. suvepäevad Udoras; septembris seenepäev; novembris T.C. saalis veinimaitsmine ja aasta viimaseks ürituseks oli Uusaasta vastuvõtt T.C. saalis koos Majandusklubiga.
Kirjastuskomitee tegevusest kõneles esimees Elmar Tampõld. Komitee ainsaks ülesandeks praegu on kohaliku ajalehe, Eesti Elu aitamine ja juhendamine, milles tõhusalt kaasa aitab Jüri Laansoo. Ta lisas naljatoonis, et pakutavatest materjalidest saaks kokku panna 36 leheküljelise lehe, aga hind kahekordistuks. Eesti Elu esimese aasta puudujääk oli suur, aga see oli tingitud peamiselt esimese aasta ühekordsetest kulutustest. Meie võrgulehekülg internetis nõuab raha, kuid see on meile vajalik, see on meie aknaks maailma. Võrgulehekülje kulud koos stardikuludega on siiani olnud umbes 25.000 dollarit ja tulusid ei ole!
Väljajagatud majandusaruande kohta andis selgitusi laekur Mart Pedel.
T.C. tulude/kulude aruande kohaselt laekus 2002.a. ruumide üüridest $2,114.413, mis on umbes $70.000 rohkem kui eelmisel aastal. Kogutulu oli $2,268.254.
Kulusid oli kokku $1,999.102, mis jättis ülejäägiks $269.152. Eesti Elu puudujäägiks on kirjas $65.652, mille järel net income oleks $203.500.
T.C.-l on praegu sularaha üle $400.000. Kui juurde arvestada veel $400.000, mis peaks üle jääma käesoleva aasta tuludest, siis võiksime sel aastal kulutada tubade remondi ja mööbli peale $800.000 ilma suuremat muret tundmata. 2004. a. võimalik $400.000-line ülejääk ei kata aga 2-miljonilist üldkulu, mistõttu peame siis raha juurde laenama või tubade remondiaega paari aasta võrra pikendama.
Järgnes välisrevidendi nimetamine, kelleks kinnitati endine revident John E. Soosar C.A.
T.C. nõukogu liikmete nimetamine toimus organisatsioonidelt saadetud volikirjade järgi. Need nimed luges ette sekretär Helge Kurm. Nõukogu juhatus valitakse liikmete seast esimesel koosolekul, mis tõenäoliselt toimub 11. juunil.
Ülestõstetud küsimuste osas küsiti õppetooli kursuste ja üliõpilaste arvu kohta, millele täpset vastust ei saadud, kuna nii prof. Kivimäe kui prof. Kirss viibivad praegu Eestis. Dr. Träss nimetas siiski umbkaudsed arvud: prof. Kivimäel kokku 23 õpilast ja prof. Kirsil kokku 25 õpilast, kellest alla poole on tegelikud üliõpilased ja ülejäänud meie eesti ühiskonnast.
Lõpuks avaldas koosolek T.C. nõukogule tänu hea töö eest, misjärel Asta Ballstadt esitas klaveril väga nauditavalt Edward Griegi sonaadi, oopus 7 , I osa.
Kui koosolek läbi, siirduti kõrvalruumi kaetud laudade juurde, milledel leidus kohvi, veini ja suupisteid. Omavahelist jutlemist jätkus seal veel tükiks ajaks.
