Laupäeval, 21. septembril toimus Torontos esmakordselt Kandlepäev. Juba varahommikul oli Tartu College'i nägusalt renoveeritud ruumidesse kogunenud kandlemängu-, rahvamuusika- ja etnograafiahuvilisi. Andres Raudsepa sujuv korraldus oli kohale meelitanud rahvast Toronto ümbrusest ja kaugemaltki.
Tervituslaulu ja pühenduse „Väinamöise lugu“ esitas Mall Puhm, misjärel üldkorraldaja palus lektoreil ja kandlemeistreil end tutvustada. Vähesed teavad, et Toronto läheduses ja Lõuna-Ontarios elab kandlemeistreid, kes nii endale kui ka huvilistele pille on valmistanud. Nendest olid kohal vanameister Alfred Kuus ja Enn Kiilaspea Torontost, Tiit Kao Fergusest, Hanno Bohl Waterloost ning Henn Kurvits Barrie lähedalt.
Kaugemad külalised olid lektorid dr. Ain Haas Indianapolisest ja dr. Andres Peekna Chicagost ning rahvatantsujuht Indrik Linask Connecticutist. Koos nendega oli üritus väljastpoolt Toronto piirkonda kokku meelitanud 17 osalist. Meeldivaks üllatuseks oli kohtuda läti kandlekunstniku ja rahvamuusiku Dace Veinbergaga, kes oma kokle peal koos eesti kandlemeestega mängis ja mitme soolopalaga hiljem esines.
Esimeses loengus „Kandle tähtsus tänapäeval“ kõneles dr. Ain Haas kandle ajaloost, selle levikust Eestis ja mujal maailmas ning selle pilli tähtsusest tänapäeval. Dr. Haas rõhutas, et kannel ei ole orkestripill, vaid sobiv just üksikmängijale ning et tänapäeval on kandlemuusikal hea tulevik.
Tiit Kao ettekanne „Kuuekeelne kannel kõigile“ populariseeris 6-keelset rahvakannelt. Ta esitas huvitavaid näiteid originaalsetest lauludest „Jaanilaul“ ja „Hakkame mehed minema“.
Elma Miller, keda tunneme helilooja ja moodsa muusika interpreedina, tutvustas oma teost „Laena mulle kannelt“. See kaasaegses muusikakeeles kirjutatud kompositsioon tundus väga omasena, kui helilooja kasutas esitamisel kannelt, laulu ja heliefekte. Eriti haarav oli helilooja poolt kirjutatud tekst 1944.a. põgenemisest.
Missugune peaks kannel siis õieti olema? Sellest kuulsime järgmises loengus dr. Andres Peeknalt, kes oli analüüsinud arhailiste kannelde akustikat oma ülikooli helilaboratooriumi aparaatide abil. Kannelde valmistajaid on küll palju, kuid vaevalt on keegi varem teaduslikku analüüsi teinud, millised on kõige sobivamad proportsioonid, et kandlel ilusat ja tugevat heli saavutada.
Õhtusel vaheajal võis näha videosid kandlemängust Eestis. Täiesti ootamatu oli suurejooneline kannelde jt. muusikariistade näitus, kus oli esitletud rohkem kui 50 erinevat kannelt ja mitmeid teisi huvitavaid muusikainstrumente. Mõned pillid olid hoopis eksootilised, nii et ainult pilli omanik nende nimesid oskas öelda. Kõige väiksemal pillil oli vaid üks keel ja kõige suuremal üle 50. Ka kujult ja väljanägemiselt erinesid pillid, nende hulgas oli tuttavaid kolmnurkseid, aga ka neljakandilisi ja hoopis imeliku kujuga.
Peale lõunasööki koguneti huviringidesse. Eriti populaarne oli Tiit Kao korraldatud kandlemängu algõpetus. Mõne lühikese osava näpunäite järel sai iga osavõtja ise kandlest viise välja võluda. Enn Kiilaspea ja Henn Kurvits selgitasid, kuidas ise saab kannelt valmistada. Samuti saime teoreetilisi ja praktilisi nõuandeid dr. Andres Peeknalt ja dr. Ain Haasilt. Vanameister Alfred Kuus kaebas küll, et sõrmed hakkavad tuimaks jääma, kuid meelitas oma kandlest nii õrnu viise ja hoogsaid polkasid välja, et jäi üle vaid imestada.
Peale ühist õhtusööki toimus viie kandlekunstniku ühiskontsert. Alfred Kuus, Tiit Kao, Ain Haas, Andres Peekna ja Dace Veinberga esinesid igaüks oma soolopaladega ja siis kahe- ja kolmekaupa koos. Pea kahetunnise kontserdi ajal võisime kuulda hulga meloodiaid nii rahva-, külamuusika kui ka moodsate lugude vallast. Nägime mitmesugust erinevat mängutehnikat ja stiile. Kunstnikud esitasid oma oskusi mitte üksi kandlel, vaid ka torupillil, viiulil ja muudel instrumentidel. Lõpuks esines noor solist Lauri Raudsepp oma isa kandlesaatel. Suurepärane kontsert lõppes ühise kandleorkestri mänguga kõigi muusikute osavõtul, mida publik soojalt vastu võttis.
Loodame, et säärane suurepärane sündmus Torontos kordub.
Tänu väärivad kõik, kes aitasid kaasa Kandlepäeva heaks kordaminekuks. Ürituse idee andjad ja läbiviijad olid Tiit Kao ja Andres Raudsepp, kelle abiks oli kandlevalmistaja Henn Kurvits. Aga kõik lektorid, esinejad ja abilised väärivad tänu. Eriti Andrese perekond — abikaasa Marga ja noored Hanno, Raja, Laine, Järvi ja Lauri, kes hoolega aitasid külaliste vastuvõtul, toidu jagamisel ja mitmete vajalike tööde juures.
Tartu College: Kandled panid saali helisema
Eestlased Kanadas | 01 Oct 2002 | Toomas MetsalaEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
