Küllap teab iga Toronto eestlane seda säravat ja naerusuist koori, kes kaunistab tihtipeale siinseid eestlaskonna pidusid ja üritusi ning tuleb välja ka omanäoliste teatristiilis etteastetega. Ja peab mainima, et koori kuulsus ulatub kaugemalegi Kanada piirest — märtsikuu alguses esineti Buffalos sealse Pauluse koguduse 50. aastapäeva juubelil, kus koor osales nii sisenemis- kui lahkumisprotsessioonis ja sisustas jumalateenistust viie lauluga. Esinemisretkedel on käidud ka Washington D.C.-s ja Baltimore'is.

Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor „Ööbik“ on siinsete eesti kooride seas kõige noorem, võib isegi öelda, et alles lapseeas, ent seda vaid vanuse, mitte tema taseme poolest! Vaatamata noorele eale on saavutatud ja kuulsust kogutud üsnagi palju.

Võib-olla oleks siinkohal paslik teha väike pilguheit koori tekkeloosse. Ajalugu räägib, et koori asutamise idee tekkis akadeemiliste naisorganisatsioonide küünlapäeva koosviibimisel veebruaris 1994, mõtte esitas korp! Fidentia.

Huvi koori loomise vastu tundus olevat suur ka teiste korporatsioonide seas. Tookord jäi idee idanema ning sai uut hoogu aastapäevad hiljem, kui Mall Puhmi eestvedamisel toimus koosolek koori loomise võimaluste kaalumiseks. Seejärel kutsuti kokku suurem koosolek — jaanuaris 1995, mida nimetatakse lausa ajalooliseks koosolekuks, kuna koori loomise idee hakkas kuju võtma ning tehti plaane peatselt saabuva küünlapäeva tähistamiseks koos koori asutamisega. See saigi teoks — ja 2. veebruaril 1995 toimunud peoõhtule oli saabunud 50 asjahuvilist; lisaks sõnavõttudele ja tervitustele toimus ka nn. avakontsert, kus tuli esiettekandele Charles Kipperi helilooming Lydia Koidula luuletusele „Teretamine“, mis pärineb tsüklist „Emajõe ööbik“. Ning küllap taipab nüüd igaüks, kust sai koor oma toreda nime!

Algul oli kooril kolm dirigenti: Asta Ballstadt, Rosemarie Lindau ja Charles Kipper. Kahel esimesel ei võimaldanud aga niigi suur töökoormus ja ajajaotus seda ametit jätkata.

Alates 1995. aasta sügisest on koori dirigendiks olnud mag. Charles Kipper üksi, keda tunneme kui ülimalt professionaalset ja väsimatut koorijuhti — ikka ja jälle dirigeerimas mitmete siinsete kooride ees. Koori esimehed on olnud järgmised: Avo Kittask (1995-1998), Mall Puhm (1998-2000), Jüri Laansoo ja Kersti Lepik (2000-2001) ning Hannes Aasa ja Tamara Norheim-Lehela (2001-2002).

Koor võitis üsna ruttu siinse eestlaskonna südamed oma toredate ja rõõmurohkete etteastetega. Üheks saavutuseks ja vahvaks traditsiooniks on kahtlemata iga-aastased Simmareed, mis on alati väga oodatud ja suure osavõtjaskonnaga ning mille populaarsust arvestades on need tulnud isegi kordamisele.

Sõna 'simmaree' tuleneb sõnadest 'simman' ja 'kabaree' ning annab seega selgust ürituse sisu kohta. Koori lauljad saavad väljendada oma igakülgseid andeid lisaks laulule veel ka näitlemise läbi, kuna tegemist on kaunis erineva üritusega tavalise koorikontserdiga võrreldes.

Esimene Simmaree toimus 1996. aastal pealkirjaga „Ööbik Emajõel“, kus tulid esitlusele laulud lindudest, Tartust jne. Järgmise aasta Simmaree teemaks oli jaaniöö — mis ju nii müstiline ja nostalgiline paljude jaoks — ning pealkirjaks oligi „Ööbik Jaanikul“. Kolmandal aastal hakkas Ööbik lendama — Simmaree kava koosnes siis praeguseks möödunud sajandi poplauludest ja pealkirjaks oli „Ööbik lennul läbi sajandi“. 1999. aasta Simmaree, arvult neljas, kandis pealkirja „Merepidu“ ning nagu nimi ütleb, oli temaatika seotud merega. Sama kava tuli esitusele hiljem ka Baltimore'is, USAs. 2000. aasta Simmareed võib lugeda justkui eelmiste Simmareede kokkuvõtteks ning pealkirjaks oli „Ööbik muinasmaal“. Väga südamlik lugu emast ja pojast ning jutustused, mille kaudu Ööbik mööda muinasmaad reisis. Seda esitati nii Tartu College'is kui ka Esto 2000 ajal Eesti Maja suures saalis, millest osavõtt oli erakordselt rahvarohke.

Ja senini viimane, arvult kuues Simmaree, mis peeti eelmisel aastal, kandis pealkirja „Ööbik kodus“, siis esitati ülemaailmseid rahvalaule ning lisaks Tartu College'ile kordus kava veel Seedriorul.

Nüüd käivad aga ettevalmistused seitsmendaks Simmareeks, mis toimub 8. juunil Tartu College'is. Teemaks on „Pulmad“ ja nagu teada, nõuab seesugune suursündmus vägagi tõhusat ettevalmistust. Küllap saab seegi üritus olema vahva ja sisukas, lustlik ja humoorikas nagu kõik eelnevad Simmareed! Ja kuna praktika on näidanud, et Tartu College'i saal on igal aastal selleks ürituseks varakult välja müüdud, siis miks mitte juba aegsasti see kuupäev omale kalendrisse märkida!

Üks suur uudis on „Ööbiku“ kooril veel: nimelt saabub aprilli alguses nende külalisdirigendiks Eestis väga tunnustatud dirigent Ene Üleoja, kes on Eesti Muusikaakadeemia koolimuusika instituudi juhataja. Ta jääb siia kuni Simmareeni ja nii on praegustel ja miks mitte ka uutel kooriliikmetel hea võimalus asuda pulmapeo ettevalmistustele koguni kahe andeka dirigendi taktikepi all. Kuigi initsiatiiv Ene Üleoja siiakutsumiseks tuli „Ööbiku“ koori poolt, avaldas esinaine Tamara Norheim-Lehela lootust, et Ene Üleoja kui oma ala ülisuur professionaal elavdab ja rikastab ka teiste siinsete kooride ja kõigi muusikahuviliste tegevust.

Koori koosseis on kasvanud 40-50 liikmeni, mida pole aga igal kooriharjutusel märgata — tavaliselt on koos 25-30 lauljat. Harjutused toimuvad igal esmaspäeval kell 7 õhtul Tartu College'i suures saalis ning koor oleks hea meelega nõus oma sõbralikku perre ka uusi liikmeid vastu võtma ning seda juba niipea kui võimalik, sest pulmade ettevalmistused on teatavasti täies hoos. Soovitav on noodilugemise oskus. Info koori esinaiselt Tamara Norheim-Lehelalt tel. 416-250-6071, samuti liikmetelt Marje ja Jüri Laansoolt tel. 416-225-6343.

Koori esinaise kinnitusel on „Ööbiku“ näol tegemist hoopis teistsuguse kooriga kui seda on paljud teised — lauljaid ei seo mitte üksnes muusika, vaid ka loov vaim. Kokku ei tulda mitte ainult selleks, et laulda, vaid et ka suhelda, diskuteerida ja tuua välja näiteks eneses peidusolevaid talente.

Paljusid kooriliikmeid seovad lisaks armastusele muusika vastu ka sõprus, mis on välja kasvanud ühistest õpingutest, ühistegevustest ja korporatsioonidest.

Suur aitäh kooriliikmeile Tamara Norheim-Lehelale, Mall Puhmile ning Marje ja Jüri Laansoole statistilise informatsiooni eest selle artikli kirjutamisel.

Märkmed: