Tartu College pidas peakoosolekut (2)
Eestlased Kanadas | 20 May 2005  | Eerik PurjeEWR
Tartu College’i aastapeakoosolek peeti kolmapäeval, 11. mail Tartu College’i saalis. Koosolekut juhatas esimees Vello Soots, protokollis sekretär Helge Kurm.

Koosolekut avades rääkis Vello Soots lühidalt Tartu College’i eesmärkidest. See rajati koduks meie akadeemilistele organisatsioonidele, aga põhieesmärgiga jäädvustada ja arendada eestiainelist teaduslikku ja kultuurilist tegevust. Tartu College’i majanduslik lahendus võimaldas hiljem luua Elmar Tampõllu nimelise õppetooli Toronto Ülikooli juurde.

Möödunud aasta aruannete osas andis kõigepealt ülevaate ruumide üürist ja korrashoiust mänedzher Jüri Nurmberg. Oli tehtud suur, kuid vajalik kulutus ruumide ümberehitusel, mis läks maksma $2,7 miljonit. 460 ruumi sai ümber ehitatud ja ehituse vältel oli umbes 30% ruumidest vakantsed. Nüüd on tööga valmis saadud ja sügiseks on juba praegu ligilähedaselt 98% ruumidest välja üüritud.

Õppetooli tegevusest rääkis Elmar Tampõld, kes teatas, et septembriks on mõlemad praegu Eestis viibivad õppejõud taas oma ametipostil, nii aastapuhkusel viibiv prof. Jüri Kivimäe kui dr. Tiina Kirss. Laenuraamatukogust kõneles Alliki Arro, kelle sõnutsi on laenutamiseks saadaval 250 raamatut ja raamatukogul on 60 registreeritud lugejat. Viimase uudisena on lisatud kunstiharu. Kokkuvõttev informatsioon raamatukogu kohta on internetis saadaval.

Ülevaate Tartu Instituudi tegevusest andis dr. Olev Träss, kes mainis, et juhatus on ümber organiseeritud, vähendades direktorite arvu ja lihtsustades asjaajamise protseduure. Tartu Instituudiga on liitunud Metsaülikool, mille tegevus möödunud aastal käis „kahel rindel“ — üks kokkutulek oli Viljandis, Heimtali mõisas, teine Kanadas Kotkajärvel. Sel aastal ollakse jälle Kotkajärvel nagu tavaliselt, moto all „Viikingid tulevad“. Dr. Träss rääkis ühtlasi Bibliograafia Klubi tegevusest ja arhiivraamatukogust, millele täiendavat informatsiooni andsid dr. Endel Aruja ning Roland Weiler.

Aksel Pügi teatas, et Kultuuripärandi Klubi on möödunud aastal jäädvustanud 32 üritust ja DVD ketastele pannud 48 intervjuud. Kavas on koostada korralik sisukokkuvõte parema ülevaate saamiseks.

Juba kümme aastat tegutsenud Akadeemilise Segakoori „Ööbik“ esinaine Mari-Ann McConnon teatas, et mai lõpul on oodata järjekordset populaarseks kujunenud üritust „Simmaree“, samuti esineb koor 25. juunil Seedrioru juubelipidustuste õhtuses kavas. Selgus, et tantsuring pole möödunud aastal tegutsenud. Küll aga kuulsime Asta Ballstadtilt, et muusikaringil on olnud neli tugevat üritust, millistest viimane oli äsjane Jyri Korgi õhtu.

Anne Remmel teatas, et kunstiring tegutseb peamiselt koostöös teiste kultuuriharudega, kavatsusel on noortenäitused. Rutt Veskimetsa teatel jäi kirjanduslik seminar ära, kuid üks kiirkursus toimus möödunud jaanuaris siiski dr. Tiina Kirsi lühiajalise siinviibimise vältel.

Elulugude rühm, mis dr. Kirsi poolt ellu kutsutud, tegutseb iseseisvalt ka juhendaja eemalviibimise ajal. Teatritegevuse kohta andis aruande Ellen Leivat, teatades, et lugemisteater Ilutuli on Aarne Vahtra juhtimisel andnud aasta jooksul kolm etendust. Ühtlasi tegi ta teatavaks, et AKEN oma hiljutisel hiigelbasaaril teenis ligi $18.000, mis on pisut vähem kui varematel aastatel. Kokku on kuue aastaga teenitud $297.000.

Akadeemilise Kodu tegevusest kõneles Jüri Laansoo, mainides kaht klubiõhtut seoses akadeemilise võrkpalliturniiriga. On olnud ka üks teatriõhtu ja teine on värskelt tulemas. Uudisena toimus hiljuti Volbriõhtu.

Jüri Laansoo rääkis ka kirjastuskomitee tegevusest, andes ülevaate Eesti Elu tööjõududest nii toimetuses, talituses, kui tehnilisest personalist. Lehel on olnud möödunud aastal suuremaid kulutusi, on muretsetud uus arvuti koos vastava riist- ja tarkvaraga ning uus paljundusmasin. Täiendavat informatsiooni andis Elmar Tampõld lehe internetiversiooni osas, mille sisseseadmisel oma panuse andsid Tiit Telmet ja Tauno Mölder. Eriti aga tõstis ta esile võrgulehekülje toimetaja Vaado Sarapuu suurt ja ennastsalgavat panust.

Pärast aruandeid avaldas koosoleku juhataja arvamust, et nüüd oleks sobiv aeg väikeseks lõõgastuseks, milleks sobiks hästi üks muusikaline vahepala. Asta Ballstadt tutvustas koosolijaile kahte tublit muusikut, kelledest üks oli meile juba hästi tuntud Kaili Maimets flöödil ja teine Jane Levitt viiulil. Klaverisaadet vajamata esitas noor kunstnikepaar Ignaz Pleyeli „Duo“, mis oli kaheosaline: allegro ja adagio. Suurepärast ettekannet kviteeriti tugevate ja ausalt väljateenitud ovatsioonidega. Vist kõik koosolijad tunnetasid üksmeelselt, et selline maiuspala oli teretulnud vahelduseks asjalikule jutule.

Koosoleku jätkudes esitas majadusaruande laekur Mart Pedel. Aruanne oli valmistrükituna osalejatele välja jagatud ja laekuril tarvitses anda vaid mõningaid lisaseletusi. Pärast aruande kinnitamist tehti ettepanek senine välisrevident John E. Soosar ka järgmiseks aastaks ametisse kinnitada, mida ka tehti.

Järgnesid nõukogu valimised, milleks akadeemilised organisatsioonid olid esitanud oma kandidaadid kirjalikult. Uude nõukokku valiti Maie Lees, Jüri Laansoo, Mart Pedel, Voldemar Riimand, Reet Oolup, Tõnu Toome, Peeter Nieländer, Elmar Tampõld, Jaan Arro, Vello Soots, Leida Sepp, Peeter Einola, Eero Tamm, Tamara Norheim-Lehela, Kaja Telmet ja Helge Kurm. Juhatuse valib nõukogu endi hulgast hiljem.

Kohal algatatud küsimuste all mainiti siserevidendi soovitusi, mida on oodata. Läbirääkimiste all avaldas Elmar Tampõld mõtteid kultuurivarade koondamise vajadusest — mitte mineviku mälestamiseks, vaid tuleviku informeerimiseks. Seoses sellega kõneles ta kavatsetavast juurdeehitusest Tartu College’ile, mille kavandite ja mudeliga koosolijail oli võimalik kohapeal tutvuda. Hr. Tampõllu arvates oli tema ideedest veel vara kõnelda, kuid ta tõi küsimuse siiski avalikuse ette, et rahva hulgas liikuvaid kuulujutte õigetele radadele suunata. Kuna ta avalikkust sellest lähemal ajal ajakirjanduse kaudu on põhjalikumalt valgustada lubanud, siis oleksid allakirjutanu edasised kommentaarid sel teemal liigsed.

Sisutihe ja sujuvalt kulgenud koosolek, kus vaid üksikuid lisaküsimusi üles kerkis, lõpetati hubase vestlusega kõrvalruumis, kus ootasid maitsvad suupisted koos keelekastega. Pärast paaritunnist asjalikku tegevust olid mõlemad ülimalt teretulnud.



 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
muuseumi pooldaja23 May 2005 18:28
Tänan informatsiooni eest. Oleks tõesti huvitav teada rohkem TC juurdeehitusest. Kas on kavas sinna ka lisada väliseestlase ajaloolist ja etnograhvilist muuseumi? Meil oleks tulevastele põlvkondadele seda vaja, eriti siis kui põgenejate põlvkond meie seast kaob...
Anonymous20 May 2005 10:18
Aitäh Eerik Purjele sisuka kokkuvõtte eest. Küll teie, väliseestlased, olete aktiivsed ja suudate palju!

Loe kõiki kommentaare (2)

Eestlased Kanadas