EESTLASTE DOKUMENTAALFILMIFESTIVAL TORONTOS
25.– 30. SEPTEMBER 2005
Tõsielufilmide autorid nii Eestist kui Kanadast võtavad meid kaasa ainulaadsele avastusretkele. Filmide üle arutleb koos publikuga kirjanik, ajakirjanik, dokumentalist, arvustaja ning õppejõud Tallinna Pedagoogikaülikoolist OLEV REMSU.
Eestist filmid:
Vahtsõ ilma veere pääl Stsenaristid Silvia Karro ja Peeter Brambat, rezhissöör Peeter Brambat, stsenaristid Silvia Karro ja Peeter Brambat, kaamera Arvo Vilu, muusika Ardo Ran Varres ja Tõnu Kõrvits, 57 minutit, stuudio Ikoon 2004, produtsent ja idee autor Vahur Laiapea.
Praegune Eesti Kinoliidu esimees Peeter Brambat (sünd. 1954) on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja täiendanud end Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal, töötanud kuni 1985. aastani Eesti Televisiooni kunsti- ja muusikasaadete rezhissöörina. Filmide „Sinu nimi on Israel“, „Soomaa rahvuspargi viis aastaega“ jt autor.
Vahtsõ ilma veere pääl on film Võru- ja Setumaast, nende imepärastest inimestest ja usust, juttu on ka praegusest Eesti-Vene ebaõiglasest ja ebaloogilisest piirist, mis lõikab pooleks mitmed ajaloolised talumaad ning sunnib inimesi naaberkülla minemisel mitmekümne kilomeetrise ringi tegema. Filmi vaataja tunneb end otsekui suhtlevat Lõuna-Eestis imepäraste inimestega ning hingab sisse tolle kauni maanurga puhast õhku ja kaunist loodust.
Marina Kuvaitseva ja üksildased naised. Autor Arvo Iho, stuudio Cumulus Projekt, 27 min, ETV sarjast „Eesti lood”.
Arvo Iho (1949) on lõpetanud Moskva Filmiinstituudi 1976. aastal operaatorina, ta on õige mitme tuntud mängufilmi („Linnuvaatleja“, „Karu süda“ jne) rezhissöör, teinud endale nime kui terava silmaga fotograaf, on rezhissuuri, fotograafia ja kaamerastuudiumi õppejõud Tallinna kõrgkoolides ja Viljandi Kultuuriakadeemias.
„Marina Kuvaitseva ja üksildased naised“ on portreefilm Narvas elavast venelannast, kellel on kaks last ja kes on kaks korda lahutanud ning kes on vene põliskultuuri säilitaja Narvas. Naine peab pingutama, et toita oma lapsi, ometi jääb tal aega laulu- ja tantsuansambli juhtimiseks.
Inimene pole kala. Peeter Simm ja Vahur Laiapea, rezhissöör Peeter Simm, operaatorid Ergo Kuld ja Urmas Sepp, stuudio Ikoon, produtsent Vahur Laiapea, 27 min.
Peeter Simm (1953) on samuti lõpetanud Moskva Filmiinstituudi 1976. aastal, ta on samuti mitme kõrgelt hinnatud mängufilmi autor („Ideaalmaastik“, „Ameerika mäed“ „Head käed“ jt), kõrvalametina teinud ka teatrilavastaja tööd.
Filmis „Inimene pole kala“ portreteerib Simm noorukit Raini, kes põeb ihtüoosi-soomustõbe, mis muudab naha kala- või maokesta sarnaseks. Haigus on vähetuntud, Eesti Ihtüoosihaigete Liitu kuulub 40 inimest ning Rain on selle esimees. Haigus on füüsiliselt võrdlemisi kergesti talutav, ainult et muudab põdeja väljanägemise nii mõnelegi inimesele vastuvõtmatuks. Niisiis, küsimus on meie sallivuses. Seegi on ju omamoodi rassism, kui me ei suuda omaks võtta kaaslast, kelle nahk sarnaneb kala soomusele.
„Cogito, ergo sum”, autorid Renita ja Hannes Lintrop, võttegrupp Tõnis Lepik, Rein Urm, Salme Jevdokimova, Uno Heinapuu ja Janika Freidkes, 28 min, Tallinnfilm
Hannes Lintrop (1958) on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli 1983. aastal, töötab alati käsi-käes on abikaasa Renatega, on ühe mängufilmi ning kaheksa dokumantaalfilmi autor, praegu ametis rahvusooperi „Estonia“ videomeistrina.
„Cogito, ergo sum” jutustab meile ülikooliharidusega külafilosoofist Karl Petersonist Eestimaa kolkas, kes ei alistunud Nõukogude võimule, ei astunud kolhoosi, ehkki ta selle eest vangi pandi, ehkki hiljem langes ta elustandard madalamast madalamale. Peterson jäi aastakümneteks kodutuks hulkuriks, üksikuks hundiks pärapõrgusse, kus tema kunagi uhke talu kallite tõuhobustega lagunes tema silme all, seal käisid vene soldatid vargil, lõhkumas ja reostamas. Muidugi teeks see viha, aga Peterson võtab seda filosoofilise rahuga. Tema uskus kogu okupatsiooniaja, et Eesti saab kunagi jälle iseseisvaks ning Vene väed lahkuvad meie kodumaalt. Ja nii juhtubki! Film paneb meid mõtlema: kas meie oleksime käinud seda õuduste teed või oleksime siiski võimudega pisutki kokku leppinud, endale muretsenud töökoha ja eluaseme?
(Järgneb)
TARTU INSTITUUDI KORRALDUSEL: estdocs
Kultuur
TRENDING
