Inimsusevastaseid kuritegusid uurinud rahvusvahelise komisjoni hinnangul lasub vastutus inimsusevastaste ja sõjakuritegude eest ka veerand sajandi eest Tartu aukodanikuks nimetatud Harald Habermanil, kelle tiitlit hakkavad linnavõimud lähiajal uurima.
Haberman oli 1940. aasta juunist augustini ENSV sisekaitseülem. Tema ametikäik näitab, et ta ei saanud repressioonidest kõrvale jääda.
Tartu volikogu esimees Aadu Must märkis, et vara on veel kõnelda tiitli äravõtmisest kategoorilises toonis.
«Me ei ole algatanud tiitli äravõtmist, aga vaatame küsimuse läbi, reageerimata jätta küll ei saa,» kostis Must.
Millisele tulemusele linnavõimud võivad jõuda, on tema sõnul raske ennustada ja teema on delikaatne. Näiteks on küsitav, kas ajalugu ümber tegema on ikka mõtet hakata.
«Võibolla on tõsi, et see rahvas, kes sõdib kadunukestega, pole õnnelik rahvas,» lausus Must.
Nõukogude perioodil, täpsemalt 1980. aastail nimetati Tartule kuus aukodanikku. Nende nimesid näitab Tartu küll kodulehel, ent täieliste aukodanikena linn neid ei käsitle.
Nii näiteks ainsana nõukogudeaegseist elus olev, ehitaja Ivan Talja ei saa 1993. aasta statuudi alusel nimetatud aukodanikele ette nähtud hüvesid: täiendavat elatisraha või näiteks kutseid vabariigi aastapäeva aktusele.
Nõukogude ajal said Tartu aukodanikeks veel punakindral Sergei Demidov, keelemees Paul Ariste, teatritegelane Kaarel Ird ja koorijuht Richard Ritsing.
Tartu linna aukodanikuks nimetati Harald Haberman 1980. aastal.