Heidame pilgu Tartu laululavale, kuhu on kogunenud tublisti üle 5000 laulja, kes peavad paari tunni pärast küll vaid ajutiselt lahkuma, kuna neid tuleb hetkeks asendama kolm tuhat last ja mudilast. Foto: AR
Andres Raudsepp
Tartu laulupidu — 20.-22. juunil — algas mõlema, nii Tallinna kui Tartu laulupeo poolt koostatud kvaliteetse ühiskontserdiga ja lõppes Tartu laululaval üle kaheksa tuhande lauljaga. Nii lauljate kui kuulajaskonna poolest toimus peakontsert hiilgavas vaimustuses. Pidevalt nõudsid tuhanded lauljad laule korrata. Viimaste laulude juures osales hiiglaslik kuulajaskond püsti seistes. Seda siis enne, kui esimene kunstiline juht andis laulutule üle järgnevale — edasi viimiseks pealinna, kus toimub veelgi suurem laulupidu. Kõneleme siin Tartu laulupeo peadirigendist Triin Kochist ja Tallinna üldlaulupeo juhist Peeter Perensist. Vahepealsel kuupäeval, reedel, 21. juunil aga toimus kolm ajastukontserti, mis andsid mõista: meie ei unusta! Nendest peaksime kirjutama eriartikli, sest need kolm kontserti kajastasid kõikide laulupidude ajalugu.
(Pikemalt EE 28. juuni paberlehest)
Peakontserdil juhatas, peamiselt küll vaid ühel korral, 20 koorijuhti. Nendest neli peamist, kes tegutsesid ka eelnevatel kontsertidel, olid Alo Ritsing, Kuno Kerge, Vaike Uibopuu ja Triin Koch. Pildil Vaike Uibopuu ja tema kunagine õpilane Triin Koch, kes oli ka kogu Tartu laulupeo kunstiline juht, peakontserdi lõpus tunnustust vastu võtmas. Foto: AR
Teine ajastukontsert („1919“) Raadi lennuangaaris. Asukoht, milles oli haruldane kõla, oli vanem majajäetud ehitis, täitsa omapärase atmosfääriga. Foto: AR
