1920.a. 2. veebruari öösel kirjutati Tartus alla rahulepingule, mis lõpetas sõja Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Sellega sõlmis Eesti oma esimese ja kõigi aegade kaalukaima välislepingu, pannes nii väärika punkti aastasadu väldanud eestlaste vabadusvõitlusele ning teostades oma vääramatu õiguse enesemääramisele.
Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles ning registreeritud Rahvasteliidus (ÜRO eelkäija). See on avaldatud ka inglis- ja prantsuskeelse tõlkena Rahvasteliidu dokumentide kogumikus. 20 artiklist koosnev leping reguleerib piiriküsimusi, julgeoleku, majanduse, sotsiaal- ja liikluspoliitika valdkondi.
Rahulepinguga tunnustas Venemaa „Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust“ ning loobus vabatahtlikult ja igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa vastu. Siinkohal tuleb jälle meenutada Venemaa sõnamurdlikkust 1940. aastal, mis on meile kõigile hästi teada ajaloost.
Juba 5. detsembril 1919 olid Tartus alanud sõdivate poolte vahel rahuläbirääkimised. Delegatsioone juhtisid Jaan Poska Eesti poolt ning esialgu Leonid Krassin, hiljem A. Joffe, Vene poolt.
Territoriaalsetes küsimustes kokkuleppele jõudmata jätkati läbirääkimisi 22. detsembril, kus nõustuti ühise piirikomisjoni moodustamisega. Ootamatult esitas Joffe nõudmise 10-verstalise neutraaltsooni loomisega mõlemal pool Narva jõge. Vastuseks Eesti keeldumisele jätkas Venemaa sõjategevust. Kuid nähes Punaarmee suutmatust edu saavutada, soovis Joffe jätkata läbirääkimisi. 31.detsembril 1919 jõuti vaherahu sõlmimseni, mis nägi ette sõjategevuse lõpetamist, järgnes 2. veebruaril 1920 ametliku dokumendi „Rahuleping Eesti ja Venemaa vahel“ allakirjutamine, mis kujutas endast Eesti rahudelegatsiooni olulist diplomaatilist võitu.
24. veebruaril 1918 sündis Eesti riik de facto. 707 päeva hiljem sai Eesti Vabariik Tartu rahulepinguga ka rahvusvahelise tunnustuse de jure.
I maailmasõjast ja Vabadussõjast vintsutatud rahvas ootas pikisilmi rahu, nii et oleks võimalik hakata kavandama Eesti riigi tulevikku. Selle riigi tõelisteks kodanikeks saadi just Vabadussõja rinnetel ja tagalas. Vabaduse hind oli ränk. Seda ei tohiks keegi unustada. Eesti riigimeeste pingutused jäänuks asjatuks, kui nende taga poleks seisnud relvastatud rahvas ja isamaale lõpuni truuks jäänud kaitsevägi.
Tartu rahulepingul kui ajaloolisel dokumendil on suur tähtsus tänagi: seda on mainitud Eesti Põhiseaduses ja kooliõpikutes. Kuid see meenutab ka riigikaitse vajadust, millele viitas prohvetlikult Jaan Poska: „Ma usun, et mina ei eksi, kui ütlen: maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu.“
Tartu rahu 84. aastapäeva eel (1)
Eestlased Eestis | 29 Jan 2004 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
See on sulle
Eestlased Eestis
TRENDING
