Kadriorus avati 24. jaanuaril, Eesti Vabariigi esimese välisministri ja teise eestlasest Tallinna linnapea Jaan Poska 142. sünniaastapäeval tema põhjalikult renoveeritud kodumaja.
19. sajandi lõpupoolel ehitatud maja ostis Jaan Poska 1907. aastal ja elas seal kuni surmani 1920. Nõukogude ajal oli majas sõjalis-sportlik klubi ja Eesti taasiseseisvumisest alates seisis hoone tühjalt. Majas sooja otsinud kodutud põhjustasid paar tulekahjugi, kuid õnneks see maha ei põlenud. Rohke kustutusvee kuivamata jäämine põhjustas aga majavammi vohamise.
Restaureerimise käigus vahetati välja suur osa seintest, peaaegu kõik laed ja põrandad. Restaureerimistööd tehti paari aastaga. Projekteeris OÜ Heino Uuetalu, sh arhitektuuri osa Illar Kannelmäe, sisekujundaja on Maile Grünberg, muuseumis Anne Tamberg.
Salongiõhtute hõngu nuusutamas Aastaid lagunenud maja on nüüdseks eeskujulikult korda tehtud. Ruumist ruumi kõndides saab ülevaate kohast, kus omal ajal Poska kuulsatel salongiõhtutel Eesti omariikluse asju aeti. Kaunid lühtrid, lillelised tapeedid, sohvad ja maalid, uhked peeglid, pilkupüüdev parkett.
Maja viletsa olukorra tõttu ei saanud suurt osa taastada, palju tuli uuesti ehitada. Ometi on jäädud ajastutruuks, milleks abi saadi vanadelt fotodelt. Eriliselt kauni mööbli kohta ütleb sisearhitekt Maile Grünberg, et see on kõik uusvana itaalia mööbel, sest terveid toatäisi mööblikomplekte ei ole võimalik meie antiigiäridest saada. „Ja värskelt valminud majja ei taha ka vana mööblit tuua, siin peab kõik kvaliteetne olema,“ rõhutab Grünberg. Muide, ruumide seinu kaunistavad maalid on kõik KUMU varudest spetsiaalselt Poska majja deponeeritud.
Muuseum avatakse Tartu rahu aastapäeval Mullu veebruaris sõlmisid Tallinna linn ja SA Jaan Poska Mälestusfond heade kavatuste kokkuleppe, mille järgi osapooled teevad koostööd restaureeritava maja töölerakendamisel ja Jaan Poska mälestuse jäädvustamisel ning memoriaaltoa töö korraldamisel. Maja kuulub Tallinna linnale ja seal on ruumid Jaan Poska muuseumile. Jaan Poska Mälestusfondi koostatud Poska muuseum avatakse Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril.
Välisministeeriumi nõunik, Jaan Poska Mälestusfondi nõukogu liige Jüri Trei on õnnelik, et pikk võitlus selle maja pärast on oma eesmärgi saavutanud. Trei meenutab kolme aasta tagust aega, kui linnal oli kindel plaan maja maha müüa. Linnavolinikuna seisis Jüri Trei aktiivselt Poska maja taastamise eest: „Oli kurb vaadata, kuidas rahalt rikkad mehed olid oma majad Kadriorus korda teinud, aga ühe vaimult rikka Eesti riigi rajaja maja on räämas ja maha jäetud.“
Maja taastamisel peeti mitmeid talguid, kus osalesid peale Poska Mälestusfondi rahva ka Eesti Lipu seltsi rahvas, Pätsu muuseum ja Laidoneri selts, eru- ja reservohvitseride kogu liikmed – sõnaga igasugused isamaalised ühendused.
Jüri Trei sõnul on muuseumi üks eesmärke koolilastele Eesti ajalugu ja Poska osa selles tutvustada. Eriline tänu suurtele abistajatele kuulub Trei sõnul KUMUle ja Marika Valgule, Rahvusraamatukogule ja Tiiu Valmile, Linnaarhiivile ja Urmas Oolupile, Tallinna kultuuriväärtuste ametile ja Anu Kivilole, samuti Poska Mälestusfondi nõukogu esimehele, professor Peeter Järvelaidile.
Poska maja avamise puhul andis Eesti Post välja Lembit Lõhmuse kujundatud eritempliga ümbriku.
Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866 Tartumaal Laiusel õigeusklike vanemate viienda lapsena. Õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja lõpetas selle 1890, mil kolis Tallinnasse. Tallinna linnavolikogu liige aastast 1904, 1905 sai linnavolikogu juhatajaks ning aastatel 1913-1917 oli Tallinna linnapea. 1918 - Eesti välisminister, 26. novembrist 1919 oli Tartu rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht, kes ka 2. veebruaril 1920 allkirjastas Tartu rahulepingu.
Jaan Poska suri 7. märtsil 1920 ja ta on maetud Tallinna Siselinna kalmistule.
