Eestis on vähemalt kaks nii suurt saladust, et isegi neid sisaldavad arvutid ei tohi olla võrku ühendatud.
Üks selline arvuti sisaldab telemängu «Kes tahab saada miljonäriks?» küsimusi. Teine aga Tartu Ülikooli teadlaste uurimistöö tulemust, millisest materjalist peaks koostama kõrgtemperatuursed kütuseelemendid, et nad senisest palju kauem vastu peaksid ja odavamad oleksid.
See on uurimistöö, mis õnnestumise korral on väärt kindlasti kümneid, kui mitte sadu miljoneid kroone.
Praegu arvatakse, et kütuseelement on kogu maailma energeetika tulevik. 10–15 aasta pärast hakkavad nad tootma elektrit, kütma meie kodusid ning panevad liikuma autod ja bussid. Kui kütuseks on vesinik, siis on jääkaineteks senise tossu ja suitsu asemel vaid vesi ja soojus, kui aga maagaas, siis ka süsihappegaas.
«Klassikaliselt töötavad kütuseelemendid 1000 kraadi juures ja isegi kõrgematel temperatuuridel,» ütles Tartu Ülikooli professor Enn Lust. «Et pikendada kütuseelemendi eluiga, on vaja alandada oluliselt süsteemi töötemperatuuri. Meil katsetatavad materjalid töötavad praegu 650–700 kraadi juures.»
Aasta pärast uurimistöö alustamist on Tartu Ülikooli füüsikalise keemia instituudi töögrupp vist leidnud lahenduse küsimusele, mis painab sadu teadlasi ja ettevõtteid kõikjal maailmas ning millele on kulutatud sadu miljoneid dollareid.
Praegu veel peab ütlema «vist», sest teadlased pole nõus väitega, et eksperiment on õnnestunud.
Kütuseelementide uuringud Tartus ja Tallinnas maksab miljonite kroonidega kinni AS Elcogen eesotsas selle juhi Enn Õunpuuga, kes uuringute õnnestumise korral tahab saada tehnoloogiale patendi ning oma raha vähemalt kümnekordselt tagasi.
Lisaks Õunpuule loodavad tartlastele veel hulk Eesti ärimehi, kes eri firmade kaudu Elcogeni osanikud on, näiteks hotelliärimees, Revali hotelliketi endine juhataja Tarmo Sumberg ja Ehitustööriista juhatuse liige Peter Lind.
Lepingu Õunpuuga sõlmis ka Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituut (KBFI), mis sai uuringuteks aastail 2001 kuni 2003 kuus miljonit krooni ning kus uurimistööd hakkas juhtima akadeemik Endel Lippmaa.
«Uuringute tulemused on äraarvamatud, isegi suure raha puhul,» lausus Õunpuu lepingut sõlmides. «Eestis on võimalik teha sama tööd 20-30 korda odavamalt kui USA-s ja miks peaksid meie inimesed rumalamad olema kui ameeriklased, ei ole ju. Ma pigem väidaksin vastupidist.»