„Põhjamaine järjekindlus ja hiinlase kannatus”

Tänavu tähistati Tartu Ülikooli (TÜ) 86. aastapäeva traditsioonilise aktusega Tartu College'is pühapäeval, 27. novembril. Eriline sündmus oli aga Tartu Ülikooli rektori dr. Jaak Aaviksoo külaskäik Torontosse koos abikaasa dr. Kiira Aaviksooga, mis võimaldas neil ülikooli aastapäeva „ette pühitseda” koos siinsete vilistlaste ja sõpradega. Rektori akadeemilises kõnes said aktusekülalised kuulda tihedat ja hoogsat analüüsi TÜ arenguvõimalustest ja päevamuredest. Viimati külastas rektor Aaviksoo Torontot 1999, mil ta esines ka akadeemilise kõnega TÜ aastapäeva aktusel.

Aktuse avas dr. Vello Soots, avasõna ütles dr. Tiina Kirss. Oma lühikeses ettekandes püüdis dr. Kirss anda sissevaate TÜ ajalukku, kasutades üliõpilaste, õppejõudude ja töötajate mälestusi läbi aegade. Tuginedes ülikooli kauaaegse töötaja Karl Laaguse mälestustele, võttis ta pidepunktideks ülikooli avamise 100. juubeli tähistamise 1902 ja rahvusülikooli piduliku avamise detsembris 1919. Nende meeleolult küllaltki erineva kahe tähtpäeva vahele langes põnev ja heitlik 1905. aasta, mil õppetöö ülikoolis seisis, kuigi paljud ülikooliga seotud isikud osalesid rongkäikudes ja avalikes üritustes. Kõneleja lisas, et 1905. a. „vabadusliikumine” ja Noor-Eesti kultuuriline liikumine vääriksid tõhusamat ja põhjalikku akadeemilist uurimist. Ühtlasi rõhutas ta, et TÜ on alati olnud „multikultuurne,” ning tuletas meelde, et ligipääs ülikooliharidusele ei ole olnud ühtlane. Venelanna Jevgenia Shestakova, kes on kirja pannud oma mälestused arstiteaduse õppimisest Tartus sügisest 1906 kuni 1914. aastani, oli üks 200 naisest, kes TÜ-sse vastu võeti, mitte küll täisõiguslike üliõpilastena, vaid vabakuulajatena, kellel seega puudus ka riikliku abi saamise võimalus. Kui Eeva Pedriks-Niinivaara 1921. a. TÜ-sse astus kunstiajalugu õppima, olid olud teised ja naisi arvati juba täisõiguslike üliõpilaste hulka. Dr. Kirss lõpetas oma sõnavõtu muljetega 2004-2005. õppeaastast, mille ta veetis külalisõppejõuna TÜ-s.

Pärast ühist traditsioonilist „Gaudeamus igituri” laulmist, tutvustas TÜ eesti õppetooli juhataja ajalooprofessor dr. Jüri Kivimäe aktusekõnelejat Tartu Ülikooli rektorit dr. Jaak Aaviksood, peatudes tema teadusliku teekonna peamistel etappidel: doktoritöö kaitsmine 1981 teoreetilise füüsika alal, optika ja spektroskoopia professoriks valimine TÜ-s 1992, aastad haridusministrina (1995-97) ning TÜ rektoriks valimine 1998.

Oma aktusekõne jagas rektor Aaviksoo kolme ossa. Esimest osa nimetas ta lühikeseks mõtiskluseks TÜ tähenduse ja koha üle, alustades Montana Ülikoolis korraliseks professoriks valitud Aleksander Rebase sõnadega, kes pärast kaheksat aastat äraolekut Eestist leidis, et TÜ on Eesti rahva suurim vaimne saavutus. See aga ei saaks nii olla ilma ülikooli ajaloota, milles on palju huvitavat, isegi üllatavat. Kuid täna vaatab TÜ vastu tormilisele globaliseerumisele, avanemisele ülemaailmsele konkurentsile, mis sunnib valikuid tegema, ka mõnestki loobuma, aidates kaasa Eesti kui väikerahva tuleviku kindlustamisele. Kõige tõsisem mure on aga eesti rahva demograafiline seis: 2010. a. lõpetab Eestis keskkooli kaks korda vähem õpilasi kui a. 2000. TÜ-l on vaja püsima jääda keset paradoksi: kuidas ühendada vajadust olla konkurentsivõimeline rahvusvaheline ülikool ja samas rahvusülikool, kus suur osa õpetusest toimub emakeeles. Kahtlemata nõuab areng õppejõudude kaasamist väljastpoolt Eestit, kellest paraku vaid väike osa jõuab eesti keelt ära õppida tasemeni, mis võimaldaks eesti keeles õpetamist.

Oma kõne järgmises osas näitas rektor Aaviksoo ingliskeelset videoklippi TÜ praegusest elust. Video oli valmistatud TÜ tutvustamiseks Euroopas ja maailmas ning selles leidus kaunite kaadrite saatel hulganisti informatsiooni. TÜ-s on 18.000 üliõpilast, kellest 500 välisüliõpilast 30st riigist.

Rektor Aaviksoo kõne kolmas osa käsitles TÜ-d Euroopa Liidu kontekstis. Värviliste maakaartide abil rõhutas rektor Tartu asupaika Euroopa ääremail, mitte selle keskmes ehk „Euroopa banaanil“. Taas kord peatus ta rahvusülikooli ja rahvusvahelise ülikooli kaksikväljakutsel, küsides, kuidas TÜ on edenenud. Kuigi TÜ veel ei kuulu Shanghais koostatud maailma ülikoolide edetabelis esimese 500 hulka, on see rektori arvates sellepärast, et ei ole veel Tartu Ülikooli üles otsitud. Kui ei otsita, siis ka ei leita. Ka on vaieldamatu, et teadusliku nähtavuse seisukohast jääb TÜ õppejõudude poolt avaldatud teaduslike artiklite arv kolmekordselt maha Uppsala ja Helsingi ülikoolidele. Enamus TÜ üliõpilasi tuleb emakeelsest keskkonnast, suur osa õppejõude on oma ülikooli vilistlased. Õppejõudude võõrkeelte oskus kasvab, kuid mitte piisavalt kiiresti, vaid pooltel on pikemaajalise akadeemilise töö kogemus välismaal. Eurostat Yearbook 2004 avaldatud tabelite kaudu osutas rektor ka majanduslikele tõsiasjadele — riiklik kulutus hariduse ning täpsemalt uurimise ja arengu (Research and Development) peale määrab suuresti Eesti kõrgemate õppeasutuste edenemise ja maailma jõudmise tempo. Küll aga toonitas rektor muheda võrdluse kaudu, et Tartu Ülikool on teinud suuri edusamme: hiinlase lakooniline märkus, et viimased 2000 aastat pole olnud neile väga edukad, ei kehti küll Eesti rahvusülikooli kohta: eestlane on järjekindel, kuigi tal pole hiinlase kannatust. Kui TÜ jääb teadusliku produktiivsuse seisukohast kolm korda Helsingist maha, siis eelarve poolest on mahajäämus kümnekordne. TÜ ülesanne on säilitada akadeemilist vaimsust, rahvuskultuuri ning viia läbi kõrgtehnoloogilist teaduslikku innovatsiooni. Selline investeerimine teadmispõhisesse ühiskonda on hädavajalik, kuna transiidile, puidu- ning mäetööstusele ning finantsvahendusele keskenduv, odavale tööjõule rajatud majanduse jätkusuutlikkus on küsitav. Kõrgtehnoloogilise majanduse loomine Eestis on andnud silmapaistvaid tulemusi: Skype'i programmeerimine, milles põhipanuse andsid eestlased, on üks näide. Lõpetades toonitas rektor Aaviksoo veelkord, et parem on investeerida ajudesse kui asfalti. Tänuväärt on asjaolu, et TÜ on saanud lülituda Euroopa struktuurfondidesse rajamaks infrastruktuuri tulevikuks; et TÜ-ga on seotud kaks rahvusvaheliselt tunnustatud tippteaduskeskust (geenitehnoloogia ning meditsiini alal) ning ülikooli õppejõud püstitavad jätkuvalt tugevaid uurimissuundi.

Rektor Aaviksoo kõne sai tugeva aplausi osaliseks, kuid küsimused jäid ootama kohvipausi. Kava järgmises muusikalises osas kaunistasid aktust flötist Kaili Maimets ja klaverisaatjana tema vend Riho Maimets. Esinejaid tänati lilledega.

Aktuse lõppsõna ütles dr. Olev Träss, meenutades nii rektor Aaviksoo eelmist külaskäiku Torontosse kui ka jutuajamisi TÜ asupaiga teemal soome üliõpilastega, kes leidnud, et selleks, et kuulsaid inimesi kohata, ei saa jääda Jyväskülasse, vaid tuleb tulla Tartusse. Prof. Träss tänas dr. Vello Sootsi ja Tamara Norheim-Lehelat aktuse organiseerimise ja eeskava koostamise eest.

Aktuse lõpetuseks lauldi ühiselt Eesti hümni. Külalised nautisid kohvi, kringlit ja elavat keskustelu ning võimalust vestelda lähemalt rektor Aaviksoo ning tema abikaasaga.

Märkmed: