Nii mõnegi välismaal elava eestlase südames on soov toetada haridust kodumaal. Prof. Olev Träss rääkis, kuidas seda on võimalik teha näiteks Tartu Ülikooli Fondi (TÜF) kaudu ja toetaja jaoks varasemast soodsamalt, kuna maksuseadused Kanadas on hariduse toetamise osas muutunud.
Prof. Trässi sõnul toimus hiljuti vastavates seadustes muudatus: annetatud varade pealt jääb kapitali kasumi maks ära, mis teeb suure vahe ja kindlasti leidub selle tõttu toetajaid varasemast rohkem.
Tartu Ülikooli Fond loodi 1989.a. Torontos, asutajad prof. Endel Tulving, prof. Olev Träss ja Valter Väärsi. Tolleaegne toetus suunati peamiselt majanduslike puuduste leevendamiseks: näiteks telliti raamatukogudele Lääne raamatuid ja ajakirju, mis kodumaal polnud tollal saadaval. Samuti osteti paljundusmasinaid, 100 arvutit õppelabori ülesseadmiseks jpm. Tänaseks on olukorrad muutunud — ülikool tuleb oma praktiliste vajaduste täitmisega ise toime ja fond tegeleb stipendiumide andmisega üliõpilastele. Kuid toetusi suunatakse ka mujale: kui paar aastat tagasi oli Pärnus uputus, sai kannatada ka Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzh ning TÜF kaudu saadeti sinna abi $16.000 ulatuses. Selleks korraldas üleskutse Carol Aun.
Tänaseks on TÜF-st välja kasvanud kolm suurt fondi: Erich Rannu Perekonna Stipendiumifond; Silvere-Panti Stipendiumifond ning Ly ja Felix Krabi Fond; ülesseadmisel on Walter-Tschishevsky Fond. Lisaks veel mitmeid väiksemaid fonde. Fond on saanud ka kaks suurt pärandust. Praegused stipendiumifondid, kui peatselt laekuvad pärandused kaasa arvata, on veidi üle miljoni dollari. Kogutoetused TÜF kaudu ülikoolile ja üliõpilastele on ligi kaks korda suuremad.
Iga annetaja otsustab ise, millisel kujul ta stipendiumi anda soovib. Näiteks Silvere-Panti Fondi puhul on see võimalik kõikidel erialadel, vaadatakse üliõpilase õppeedukust, tegutsemist eesti ühiskonnas ja majanduslikku vajadust. Erich Rannu Perekonna Stipendiumifond on majandusteaduskonnas ja peasihiks on eetilise äritegevuse õpetamine.
Esimesed uue seadusandluse kasutajad ongi pr. Nadia Walter-Tschishevsky ja hr. Rannu. Selle süsteemi käikupanemiseks on TÜF üles sättinud arve BMO Nesbitt-Burns maaklerite juures aktsiate käsitlemiseks. Näitena — kui annetaja kingib tavalisel viisil $1000, saab ta tulumaksu arvelt tagasi $500. Niisiis on toetus kaks korda suurem kui annetaja kulu. Kui isikul on aga mõned hästi paigutatud aktsiad või mutual fund'i osatähed, mis aastate jooksul näiteks viiekordselt tõusnud, saab ta $1000-se kingituse eest $500 tagasi ja väldib $200 kapitali kasvu maksu (kui annetaja ülemine maksumäär on 50%). Seega läheb toetuse andmine talle maksma ainult $300 ehk siis üle kolme korra vähem. Kahekordse tõusu puhul läheb sama toetuse andmine toetajale maksma $375. Neil juhtudel ei tohi aktsiaid ise ära müüa ja raha annetada, vaid aktsiad tuleb toimetada fondi kaudu maakleri kätte. Seda tulumaksueelist on USA ülikoolid kasutanud juba aastakümneid. Tore, et see lõpuks ka Kanadas võimalik on. Prof. Träss kutsub kaasmaalasi üles seda võimalust kasutama TÜF kaudu.
TÜF senine tegevus on toimunud Torontos, kuid prof. Träss näeks heameelega selle laienemist terves Kanadas.
TÜF-l on hea koostöö Tartu Ülikooli Sihtasutusega, kellel on suuri kogemusi stipendiumidega töötamisel — TÜF saadab raha sihtasutusele, kes korraldab stipendiumide andmist kohapeal, võttes teatud protsendi kulude ja asjaajamise katteks. TÜF-l endal aga pole sentigi administratiivseid kulutusi — kõik töötavad vabatahtlikkuse printsiibil, makstes ka omaenda kulud.
TÜF direktorid on dr. Ago Peters (juhataja), dr. Vello Soots, prof. Tulving, prof. Träss ja kõige uuem liige Urmas Sui. Info: dr. Peters, tel. 416-7632915.
Tartu Ülikooli Fond
Eestlased Kanadas | 23 Feb 2007 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
