Hannes Krause
Ühiskonnas puudub survegrupp, kes seisaks kiriku täieliku taastamise eest.
Usutegelased näevad Tartu ülikooli kiriku taastamisel mõtet ka ilma oma koguduseta, samas aga puudub selleks algatuseks piisav ühiskondlik surve.
Tartu ülikooli ajaloolises kirikuhoones tegutsev humanitaarraamatukogu paneb uksed kinni järgmise aasta algul. Milleks hoonet seejärel kasutama hakatakse, pole praegu veel selge, kuid hetkel otsib ülikool endisele kirikuhoonele uut rakendust.
Ülikooli juhtkonnal pole selget seisukohta, kas hoone tuleks kirikuna taastada, sest ülikooli enda kogudus on omale ruumid leidnud taastatud Jaani kirikus.
Usuteaduskond toetaks
Tartu praostkonna praost Joel Luhamets ütles, et ülikooli kiriku algsel kujul taastamisel on mõtet ka siis, kui sinna juurde ei teki oma kindlat kogudust. “Ülikoolide juures on reeglina ilma koguduseta ülikooli kirik, kus peavad jumalateenistusi ülikooli professorid ja kus tegutsevad kristlikud üliõpilasorganisatsioonid. Sellisel kirikul oleks sisu ja mõte. Meie oleme valmis abistama, et seal hoones saaks toimuda ülikoolile sobiv vaimulik tegevus,” ütles Luhamets.
Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme sõnas, et kui oleks inimesi, kes seisaks kirikuhoone kirikuna taastamise eest, siis toetaks seda algatust ka teaduskond. “Kui on inimesi, kes soovivad kirikut taastada ja hoonele ka sisu leida, siis me muidugi toetame seda,” ütles Altnurme.
Tartu ülikooli haldusdirektor Riho Illak sõnas, et praegu on ülikoolil kavas kirikuhoone väljastpoolt renoveerida ja teha kõik, et maja seisukord kuidagi ei halveneks.
Hoone kirikuna taastamise maksumuseks hindas ta 35–50 miljonit krooni. “Vene võim ju selle hoone ülikoolilt ära võttis ja ära rikkus. Minu kui tartlase ja akadeemilise vabariigi kodaniku unistus ja soov oleks kirik alguspärasena taastada,” ütles Illak.”
Samas tõdes Illak, et tegu ei ole ülikooli jaoks kaugeltki esma-järgulise küsimusega. “Iga asi omal ajal. Võtab 15–20 aastat, enne kui Tartu ülikool oma võimsuselt ja suuruselt saab langetada põhimõttelise otsuse kirik taastada. Kui näiteks riik teeks selle prioriteediks, siis ülikool kindlasti toetaks. See küsimus ei saa olla ainult ülikooli asi. Täna puudub piisav ühiskondlik surve, et ka riik reageeriks,” rääkis Illak.
Vahelagede probleem
Illaku sõnul on suurim probleem, mis kirikuhoone algupärasena taastamist takistab, 1950. aastate algul hoonesse rajatud raudbetoonist vahelaed. Mitme hinnangu kohaselt võib vahelagede kõrvaldamine olla väga kallis ja saada ohtlikuks ka ülejäänud hoonele. Vastavasisulist eksperthinnangut praegu aga pole. Betoonist vahelaed ehitati nõukogude ajal näiteks ka Tallinna Nõmme Saksa Lunastaja kirikusse, kust need nüüdseks on edukalt eemaldatud.
Tartu ülikooli endine kirikuhoone
•• Tartu ülikooli peahoone taga asuvale historitsistlikus stiilis kirikuhoonele pandi nurgakivi 1856. aastal.
•• 1860. aastal toimus ülikooli kiriku sisseõnnistamise tseremoonia. Usuteaduskonna õppe-jõud olid ühtlasi koguduse õpetajad.
•• Nõukogude võim sulges ülikooli kiriku 1947. aastal, selle varad anti üle Põltsamaa kirikule.
•• 1950. aastate algul ehitati kirik ümber kahe betoonvahelaega raamatukoguhooneks.
•• 1956. aastal kolis ümber ehi-tatud hoonesse ülikooli õpperaamatukogu.
•• Kuni 2006. aasta veebruarini tegutseb endises kirikuhoones ülikooli humanitaarraamatukogu. EPL
Eesti Päevaleht
Tartu ülikooli kiriku taastamine pole lähema aja prioriteet EPLO
Eestlased Eestis | 02 Nov 2005 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
