Meie eesti seltskonnas on tasahilju levimas uudis, et Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo austab peagi Torontot oma külaskäiguga. See kuulujutuna liikuv uudis vastab tõele. Läinud nädalal sai teatavaks, et rektor Aaviksoo on prof. Olev Trässi poolt läinud suvel esitatud kutse vastu võtnud ning külastab koos abikaasaga 24.—29. novembril Torontot.

Paljud mäletavad kindlasti rektor Aaviksoo eelmist külaskäiku, kui ta esines 5. detsembril 1999 Tartu College’is Tartu Ülikooli 80. juubeli aktusel piduliku ettekandega. See olnuks nagu eile, aga ei, kuus aastat on möödunud.

Et läinud aastate jooksul on Eesti kõrghariduse maastikul paljugi muutunud, on samuti tõsi. Tartu Ülikool kannab nüüd ametlikult rahvusülikooli nime. Mida aga tähendab tegutseda rahvusülikoolina olukorras, kus Emajõe ääres asuv alma mater on tegelikult avatud kogu maailmale, ehk teisisõnu, kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikku kõrgharidust? Või veidi kitsamalt, mida tähendab Tartu Ülikoolile olla Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusülikool olukorras, kus loomulikult tuleb koordineerida oma tegevust, õppe- ja uurimistööd mitte ainult Eesti vaid ka Euroopa ulatuses? Teame, et alates 2002. aasta vastuvõtust käivitus Eesti ülikoolides nn Bologna süsteem, mis tähendab, et bakalaureusekraad omandatakse 3 õppeaastaga ning sellele järgneb kaheaastane magistriõpe.

Uus, euroopalik 3+2 süsteem tõi endaga kaasa ülikoolide õppekavade ulatusliku korrastamise ja ümbertegemise, kuid on tekitanud ka probleeme näiteks vanade ja uute teaduskraadide hindamisel ja tunnustamisel. Heites taas pilku Tartu Ülikoolile, võib tõdeda, et on toimunud märkimisväärne üliõpilaskonna kasv, Eesti mastaapides on ju tegemist lausa massiülikooliga. Tartu Ülikooli koht Eesti kõrghariduse vallas on traditsiooniliselt tugev, ent hiljaaegu on kujunenud talle võistlejaks Tallinna Ülikool, mis tekkis Tallinna Pedagoogikaülikooli põhimõttelise reformimise teel. Eesti avalikkuses ja ajakirjanduses on palju vaieldud kahe ülikooli otstarbekuse üle väikeriigi oludes, on esitatud poolt- ja vastuargumente, kuid vast toovad järgnevad aastad selgust Eesti ühiskonna igivanasse dilemmasse.

Rektor Aaviksoo eelseisev visiit on mõistetavalt seotud Tartu Ülikooli aastapäeva tähistamisega meie ühiskonnas. See, mis polnud võimalik läinud aastal, mil Tartus tähistati rõhutatud pidulikkusega rahvusülikooli 85. aastapäeva ja mil Toronto eestlaskonna väärikamat esindajat Elmar Tampõldu tunnustati Tartu Ülikooli auliikme nimetusega, saab aga teoks käesoleval aastal. Loodame rektori sõnumit ja arutlusi ülalmainitud arengute osas kuulda pühapäeval, 27. novembril, kui Tartu College'i suures saalis, algusega kell 16, peetakse meie rahvusülikooli 86. aastapäeva aktus. Rektor Aaviksoo vastuvõtu programm on alles väljatöötamisel, aga kindlasti mahuvad sinna mitmed ametlikud kohtumised Toronto Ülikoolis. Tartu Ülikooli rektor saabub sel korral Torontosse koos abikaasa Kiira Aaviksooga, kel on filosoofiadoktori kraad geograafia alal, ning kes on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane ja töötas Eesti maastike kaugseire peaspetsialistina Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses.

Arvan, et paljud meie lehelugejad soovivad üheskoos öelda auväärsetele külalistele südamliku tere tulemast Torontosse.

Märkmed: